Reinsalu alustas oma kirja pessimistliku hinnanguga praegusele olukorrale. "Ida-Virumaa venestumine jätkub, venekeelne kogukond on absoluutselt domineerivas Kremli infoväljas ning on oht strateegilise kommunikatsiooni mõttes Ida-Virumaa kaotamisele," kirjutas Reinsalu.

"Suure osa idavirumaalaste puudulik või vähene eesti keele oskus takistab neil eestikeelse meediaruumi jälgimist, seetõttu on neil raske mõista ka riigis toimuvat ning see võib endast kujutada
ohtu riigi julgeolekule," lisas Reinsalu.

Ta tõi välja ka selle, et venekeelsete inimeste arusaam Ukraina sündmustest ja hinnang Venemaa ohule erineb oluliselt eestlaste omast. Venemaa mõjutustegevus Ida-Virumaal on jõuline.

Seetõttu tekkis idee suurendada riigi kohalolekut Ida-Virumaal, parandada sotsiaalset infrastruktuuri, tõkestada mõjutustegevust ning suurendada eestlaste osakaalu Ida-Virumaal. Reinsalu soovitas sellega julgelt edasi minna.

Te leidis, et vajalik on lahendada ühtse lisatasu maksmise küsimus Ida-Virumaal töötavatele ametnikele. Ta tõi eeskujuks justiitsministeeriumi, mis kasutab töötajate motiveerimiseks piirkonnas palgakoefitsienti +25 protsenti võrreldes Tallinna palgatasemega.

Teine tõsine küsimus puudutab elamispinda riigiametnikele. Reinsalu pidas vajalikuks see küsimus lahendada kohalike omavalitsuste üürielamute programmi raames.

"Peaksime seadma riigiasutuste pealinnast väljaviimisel eesmärgiks just Ida-Virumaa, lähtudes lisaks regionaalpoliitilistele kaalutlustele ka julgeolekupoliitilistest. Haridusministri kava 100 eestlast järgmisel
aastal Narva elama kutsuda oleks üks alameesmärk," kirjutas Reinsalu.

"Riigiasutuste ületoomisel või rajamisel Ida-Virumaale suureneks kohalike väheintegreeritud elanike teadlikkus Eesti riigi tegevusest ning isiklik kogemus seoses Eesti riigi toimimisega. Erinevate
riigiasutuste ja nende ametnike kohalolu Ida-Virumaal muudab riigi omasemaks – tekib rohkem igapäevaseid elu-olulisi sotsiaalseid kontakte, perekondlikke ja töövõtusuhteid jms. See omakorda
vähendab teistest piirkondadest pärit inimeste emotsionaalseid tõrkeid sellesse piirkonda elama või õppima kolida. Näiteks Sisekaitseakadeemia justiitskolledži kogemus praktikantide
ettevalmistusteenistuse läbiviimisel Ida-Virumaal näitab, et ametnikukandidaatidel tekivad piirkonnas sotsiaalsed sidemed ning suureneb märkimisväärselt nende valmisolek Ida-Virumaale teenistusse
asuda," lisas Reinsalu.

Ta lootis, et riigiasutuste viimine Ida-Virumaale parandab sealset majanduslikku olukorda ja kasvatab Eesti riigile lojaalsete inimeste hulka.

"Riigiametnike lisandumisega Ida-Virumaale on elujõulisem ka vajadus eestikeelsete lasteaedade, koolide, kulutuuriürituste järele, mis omakorda loob sotsiaal-kultuurilist kandepinda Ida-Virumaa eesti
kogukonnale," kirjutas Reinsalu.

Reinsalu leidis, et riigiasutuste viimine Tallinnast välja ei tekita nende toimimises ülemäära suuri probleeme.