Reinsalu rääkis, et Vabadussõja võidusamba taga asuva nõlva ehituse eest vastutas firma Celander, mis läks 2011. aastal pankrotti ja likvideeriti. Celanderi lepingu kogumaksumus, mis puudutas tseremooniaväljaku ja selle ümbruse korrastamist, oli 1,7 miljonit eurot ning nõlva tööde osa sellest oli 30 000 eurot.

"Selge on see, et need nõlva tööd tuleb ära teha sellisel moel, et Vabadussõja võidusamba ümbrus oleks laitmatult korras, ning on selge, et ekspertiisiga on tuvastatud nii projekteerija kui ehitaja vastutus ehituspraagi eest," ütles Reinsalu.

Nõlva vajumisega seoses on Reinsalu sõnul läbi viidud ehitusekspertiis ja on leitud, et tehtud on praaktööd, mis tuleb korralikult ümber teha. "Loomulikult, kui on võimalik pöörata isikute vastu, kes töödes on osalenud, nõuded, siis kindlasti seda tehakse," sõnas Reinsalu.

Nõlva haldab praegu Riigi Kinnisvara AS, kes koostöös kaitseministeeriumiga analüüsib ehituspraagi osas nii ehitaja kui ka järelevaataja vastutust. "Kui see vastutus on määratletud, siis kindlasti täies mahus need nõuded ka täitmisele pöörame," lisas Reinsalu.

Vabadussõja võidusamba tagune nõlv täideti tihen­datud liiva asemel ehitusprahiga, mistõttu on nõlva pinnas aja jooksul ebaühtlaselt vajunud. Suve lõpus kaevatakse kehvasti tehtud ala üles ja nõlv ehitatakse uuesti.