"Kui miski Eestit on teeninud edukalt, siis see on tänane põhiseaduslik kord. Hakata mängima kogu põhiseadusliku süsteemiga ei ole ei praktiline ega arukas," ütles Reinsalu Delfile.

Kallase pakutav presidentaalne süsteem tähendaks Reinsalu sõnul parlamendi sisulist võimetust kontrollida täidesaatvat süsteemi. "Siis sõltuks sisuliselt ühe inimese suvast kogu täidesaatev poliitika mitmete aastate puhul. See võib olla pöördumatult ohtlik meiesuguses väikeriigis. Tuletame meelde 1939 aastat, kus baasidelepingut polnud tõkestamas parlamentaarset järelevalvet".

Reinsalu meenutas veel, et 90-date alul tahtsid presidentaalset süsteemi Eestis just endised kommunistid, lootes nii võimule jääda. "Sellise kursi valis enamik endisi nõukogude liiduvabariike, kus see kava üldjuhul ka õnnestus. Reegel on nendes riikides olnud võimu koondumine ühe punavanakese kätesse ja tema faktiline kroonimine eluaegseks presidendiks. Kui oleksime Eestis sama teinud, oleks Eestit kahtluseta juhtinud kaheksa aastat ainuvõimuga Arnold Rüütel. Me ei vaja kogu võimu koondumist ühe isiku kätte".

"Föderaalne suurriik on üks asi, väikeriik oma korporatiivsusega teine asi. Saame endale ühe ikoonilise superpresidendi, kelle ümber lipitseb terve armee erinevaid asjamehi kuluaarides. Tänan,ei! Me peame hoopis töötama selle nimel, et Eesti tänane põhiseaduslik kord annaks kodanikele rohkem vabadusi juurde ja oleks tugevam, samuti tuleb remontida ära lüngad nagu tänane presidendivalimiste korraldus," leiab justiitsminister.

Kaasaegne e-riik võimaldab Reinsalu sõnul rohkem kasutada kaasava ja otsedemokraatia võimalusi, paigas peaks inimestel olema õigus pöörduda oma põhiõiguste kaitseks riigikohtusse.

"Kui teeme Kallase süsteemi, saame rohkem korruptsiooni, rohkem populismi, rohkem võimu koondumist ja vähem inimeste vabadust. Selle peale võtan kangemat sorti mürki. Iseenesest on veider, et Kallas neid ideid tutvustab pool aastat pärast presidendikampaaniat, tunnistades ausalt et ta siiamaani ei saa aru parlamentaarse presidendi rollist. Minust rohkem küüniline inimene osutaks antiikvalmist tuntud hapude viinamarjade allegooriale. Igal juhul on tänane põhiseaduslik kord väärtus, mida isiklikel motiividel pole mõtet lammutama asuda. Kõige vähem ootaks seda mehelt, kes oli valmis mõni kuu tagasi andma tingimusteta vande kaitsta seda põhiseadust, mida ta nüüd kahtluse alla seab," leiab Reinsalu.

Kallas: Eestil võiks olla üks valitsusjuht
Siim Kallas ütles tänases intervjuus LP-le, et praegusel kujul presidenti ei ole meile vaja ning et Eestil võiks olla üks valitsusjuht.

"Ka rahaliselt oleks see palju odavam, kui presidendi ja peaministri ametikoht oleksid ühendatud. Läheme üle lihtsamale valitsemisele. Sellisel juhul oleksid presidendil ka palju suuremad võimalused riiki juhtida. Kindlasti peaks saama Eestile kõige tähtsama inimese valida neljaks aastaks otsevalimistel. Praegu on selleks inimeseks peaminister, keda aga samuti ei valita otse – ta võib küll saada valimistel väga palju hääli, aga ta ei ole ikkagi otse valitud. Rahvas ei ole saanud seni valida inimest, kes Eestit juhib. Rahvas on valinud parlamendi liikmed, kes määravad, kes Eestit juhib. Ja siis on seal kõrval üks arusaamatu inimene, keda – nagu selgus viimastel presidendivalimistel – ei tohi samuti mingil juhul valida lasta. Tuli hoopis kokku partei keskkomitee ja määras ühe inimese presidendiks, mis tähendab, et sisuliselt ei toimunudki mingeid valimisi. Selline olukord on talumatu. See ei ole kindlasti demokraatia, mis mulle meeldiks," rääkis Kallas LP-le.