Reinsalu ja Eesmaa selgitasid välispoliitika olulisust

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinevad välisminister Urmas Reinsalu ning väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Välisminister Reinsalu käsitleb oma kõnes Eesti välispoliitilist edu ning rahvusvahelise ja regionaalse koostöö olulisust. Minister räägib Eesti valitud liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus ning Eesti eesistumisest Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti 8 koostööformaadis. Samuti kõneleb ta NATO ja Euroopa Liidu koostööst, idapartnerlusest, Eesti panusest arengukoostöö ja humanitaarabi vallas ning Eesti sihtidest ja seisukohtadest Euroopa Liidus ja suhetes Suurbritanniaga.

Väliskomisjoni esimees tõstab oma kõnes esile maailmas toimunud välispoliitilisi arenguid ning annab ülevaate komisjoni tegevusest. Eesmaa sõnul on Eesti viimase paari aastaga jõudnud kõrgele välispoliitilisele orbiidile, millele viitab Eesti osalemine regionaalsetes partnerlusprotsessides ja algatustes ning ÜRO Julgeolekunõukogu töös.

Komisjoni esimees käsitleb veel rahvusvahelise diplomaatia ja välisteenistuse olulisust, idapartnerluse ja transatlantiliste suhete arendamist, dokumendi „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ettevalmistust, Eesti koostööd Ühendkuningriigiga ning Riigikogu avaldust, mis kutsub valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist.

Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide sõnavõtud.

Välispoliitika arutelu on istungi päevakorras esimene punkt. Istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu veebisaidi vahendusel.

Välispoliitika arutelu avas välisminister Urmas Reinsalu oma kõnega. See on toodud allpool täismahus:

Austatud Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, külalised, daamid ja härrad!

Ametis olev Vabariigi Valitsus lähtub välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö, nähes Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina.

2. veebruaril tähistasime Tartu rahu 100. aastapäeva. Tartu rahu oli meie diplomaatia suur võit, mis lõpetas Vabadussõja ja kinnistas Eesti suveräänsete riikide perre. Me oleme saja aasta jooksul läbinud keerulise teekonna. Täna oleme riigi ja rahvana tugevamad kui kunagi varem, tegutsedes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu põhimõtetest lähtuvalt. Me oleme oma riiki pühendunult ehitanud ja meie diplomaatia on meid väärikalt esindanud. Meie tänast välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse – globaalse diplomaatia keskmesse. Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest.

Ühtlasi on see Eestile vastutus ja võimalus – vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ja võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja reeglitel põhinevast korrast peetakse kinni. Meie riikluse 100 aastat on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide jaoks. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel kinnitab, kuidas rahvusvaheline koostöö ja liitlassuhted on vabaduse ja arengu tagatis. Selle valitsuse eesmärk on Eesti tuntust maailmas veelgi kasvatada, kindlustada tänaseid liitlassuhteid ning osaleda uutes olulistes rahvusvahelistes algatustes, järgides meie selgeid rahvuslikke huve.

Käesoleva aasta algusest osaleme ÜRO Julgeolekunõukogu töös. Sellesse otsustajate ringi kuulumine tugevdab Eesti julgeolekut. Julgeolekunõukogus seisame selle eest, et rahvusvahelistes suhetes kehtiksid ühised reeglid ja kokkulepped ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamisel. Peame oluliseks vastuseisu agressioonile, inimõiguste kaitset kriisides ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Julgeolekunõukogus tutvustame Eestit kui rahvusvahelise õiguse ja inimõigusnormide eest seisjat ning mitmepoolset diplomaatiat toetavat riiki. Oleme kahekordistanud oma diplomaatide meeskonda New Yorgis ning saatnud esimest korda diplomaadi püsivalt Aafrika Liidu juurde Addis Abebas.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek ja eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Iseseisva kaitsevõime kõrval jäävad head liitlassuhted ja kollektiivkaitse Eesti julgeoleku alustalaks. Loomulikult on selle jaoks vajalik ühtne ja kindlameelne NATO. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie maailmajaos viimased 70 aastat. Viimastel aastatel on Euroopal ja USA-l mõnes küsimuses erimeelsused, kuid julgeolekuteemadel on Euroopa ja USA lähimad liitlased.

Eesti jaoks on ja jääb prioriteediks NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine. Viimaste aastate kollektiivsed otsused on seda hoiakut tugevdanud ning selle heaks näiteks on NATO vägede suurendatud kohalolek (eFP) Eestis ja piirkonna teistes riikides. Hindame kõrgelt liitlaste sõjalist kohalolu Läänemere piirkonnas. Samuti on oluline NATO õhuturbe missiooni jätkumine Ämarist. On oluline, et viiakse ellu ka ülejäänud otsused NATO heidutus- ja kaitsehoiaku lünkade täitmiseks, eelkõige merel ja õhus.

NATO on rajatud demokraatia, vabaduse ja õigusriigi väärtustele. Leiame, et NATO uks peab jääma avatuks kõigile riikidele, kes soovivad järgida Washingtoni lepingu põhimõtteid. On väga positiivne, et Põhja-Makedoonia liitumine NATO-ga on lõpule jõudmas.

Julgeoleku suurendamine on ka NATO ja Euroopa Liidu vahelise koostöö keskne küsimus. Oluline on suunata Euroopa julgeolekut puudutav debatt sinna, kus see looks lisandväärtust olemasolevale julgeolekule, ega seaks kahtluse alla kehtivat julgeolekuarhitektuuri. Kollektiivkaitse aluseks on NATO artikkel 5, mistõttu Euroopa Liidu lepingu artikkel 42.7 sisustamise arutelusid tuleks pidada tasakaalukalt ja kiirustamata. Kolmandate riikide osalemine alalises struktureeritud koostöös (PESCO) on õigustatud, sest EL-i strateegiliste partnerite kaasamine kaitsekoostöösse teenib julgeoleku tugevdamise huve. Kahtlemata on oluliseks väljakutseks liitlaste kerksuse tõstmine hübriidohtudele vastu seismiseks. Eesti asjatundlikkus küber- ja digiteemades võimaldab siinkohal veelgi suurendada Eesti kogemusi ning laiendada koostöövõimalusi strateegiliste liitlastega, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Jätkuvalt on tähtis meie kahepoolse koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega. USA on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas. Seetõttu on Atlandi-üleste suhete tugevdamine ja kahepoolse koostöö intensiivistamine USA-ga Eesti oluline eesmärk ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides. Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks. Sellest visioonist lähtuvalt kiitis valitsuskabinet möödunud aasta augustis heaks põhieesmärgid suhtluses USA-ga ja konkreetsed tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada USA vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides. Möödunud aasta oktoobris leppisime aga USA-ga kokku ühisavalduses, mis näeb ette senisest intensiivsema koostöö mitmes olulises valdkonnas. Selle üheks väljenduseks on Eesti peaministri ja USA asepresidendi poolt heaks kiidetud ühisavaldus 5G võrkude turvalisuse teemal, aga ka meie otsus liituda möödunud nädalal USA asutatud usuvabaduse alliansiga – algatusega, mis aitab kaasa nii usu- kui veendumusvabaduse edendamisele maailmas. USA on tänaseks tõusnud Eesti suuruselt neljandaks ekspordipartneriks, jätkunud on koostöö arenguabi valdkonnas kolmandate riikide abistamisel ning tihenenud koostöö energeetikaküsimustes.

Austatud Riigikogu!

Venemaa agressiivne välispoliitika ei ole muutunud, mille tõttu Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga peab jätkuma. Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust.

Kuue aasta eest alustas Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas ja annekteeris seadusevastaselt Krimmi. Sõda on nõudnud tuhandeid inimelusid Ukraina idaosas, kus kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikud. Kahjuks hukkunute arv kasvab, sest viimasel Normandia tippkohtumisel Pariisis kokku lepitud relvavarahu ei ole püsinud. Ukraina vajab liitlaste toetust. Eesti toetab algatusi, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele ning Krimmi anneksiooni mittetunnustamise jätkumisele. Me toetame Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad. Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne-Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu.

Idapartnerlus on Eestile jätkuvalt tähtis. Toetame idapartnerite suuremat poliitilist ja majanduslikku lähenemist Euroopa Liidule, sh neile Euroopa perspektiivi andmist. Juunikuus toimuvat Idapartnerluse tippkohtumist silmas pidades on oluline nii partnerriikide pühendumus reformidele kui ka Euroopa Liidu jätkuv toetus nende püüdlustele.

Rändekriis ei tundu täna ehk nii teravana kui paar aastat tagasi. Euroopa Liidu ebaseadusliku sisserände arvulised näitajad on vähenemas. Ent rändesurve Euroopa suunal püsib. Rände algpõhjused, eeskätt Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil ei ole kuhugi kadunud. Tuleb leida vahendeid rände algpõhjustega tõhusamaks tegelemiseks ning seetõttu osaleme sõjalistes ja tsiviilmissioonides lõunas. Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa oleks võimeline kontrollima oma välispiire. Eesti valitsuse konservatiivne rändepoliitika jätkub. Oluline on säilitada maksimaalne suveräänsus migratsiooniküsimustes.

Lähis-Ida rahuprotsessis on toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega, mis on leidnud laialdast vastukaja. Tervitame USA juhtrolli, sest ilma USA algatuseta rahuprotsessis edasiminekut pole. Oluline on taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel, sest ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni. Edu saavutamiseks on vajalik Ameerika ja Euroopa ühtne vaade selles küsimuses.

Lugupeetud rahvasaadikud!

Meie eesmärk on mõjukas ja tugev Eesti tegusas Euroopa Liidus. Eesti toetab EL-i ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis oleks strateegiliselt ettevaatav ja geopoliitiliselt teovõimeline. Eesti lähituleviku sihid EL-is seadis valitsus eelmise aasta novembris. Soovime ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ja Rail Baltic raudteeühendus. Peame selgelt sõnastama ja kaitsma oma huve Euroopa Liidus ning otsima samameelseid toetajaid Euroopa kui terviku huvide edendamisel. Peatselt algab tulevikukonverents, kus oluline roll on riikide parlamentidel. Kutsun Riigikogu selles töös aktiivselt osalema ja Eesti huvide eest seisma. Eesti valitsuse seisukoht on, et tulevikuvaates peab Euroopa Liit meie ees seisvate probleemide lahendamisel lähtuma kehtivatest aluslepetest.

2020. aasta on toonud muutuse Euroopas: Brexit on saanud teoks, EL jätkab 27 liikmega. Seoses üleminekuperioodiga pole suhetes sisulisi muudatusi aasta lõpuni ette näha. Oluline on siinjuures rõhutada, et Eesti suhted Londoniga on alati seisnud laiemal pinnal kui kuulumine EL-i. Nagu Ühendkuningriigi liidrid on öelnud: „Ühendkuningriik lahkub küll EL-ist, kuid mitte Euroopast“, ning meil on ühine huvi jätkuva koostöö vastu paljudes aktuaalsetes küsimustes, nagu näiteks kaitse-, teadusalane- , digi- või küberkoostöö ning strateegiline kommunikatsioon. Lisaks suurepärastele kahepoolsetele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATO-s. Oleme tänulikud, et just Ühendkuningriik on NATO suurendatud kohaloleku juhtriik Eestis.

Samal ajal kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist, jätkub laienemispoliitika. Eesti seisukoht on, et Euroopa Liit peab jätkama avatud uste poliitikat. Seetõttu toetame läbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ette antud kriteeriumite alusel. Lääne-Balkani tippkohtumine mais peab aitama kaasa meie ühise väärtuste ruumi laiendamisele, samuti edendama praktilist koostööd ja ühenduste loomist selle regiooniga.

Euroopa Liidu üks algava perioodi prioriteete on seotud kliimapoliitikaga. Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib. Ühtlasi peame silmas pidama, et 2050 kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks meil energiajulgeoleku tagamist. Nimetasin välisministeeriumis ametisse kliima- ja energiateemade erisaadiku.

Peame olema suutelised kaitsma ja edendama oma väärtusi ja põhimõtteid maailmapoliitika pikaajaliste arengute taustal. Siinkohal pean silmas Eesti ja EL-i suhteid kasvava Hiinaga. Suhetes Hiinaga näeme võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks paljudes valdkondades. Samas on vajalik EL-i ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikate arendamine, et mitte killustuda globaalsete muudatuste pingeväljas. Püüdleme EL-i ühtehoidvate seisukohtade poole kõikides välis- ja julgeolekupoliitika ning välismajanduspoliitikaga tegelevates formaatides.

Head kuulajad!
Regionaalses koostöös oleme 2020. aastal eesistujaks Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti koostööformaadis (NB8). Eesti prioriteet on suurendada regionaalset julgeolekut, millest tulenevalt koordineerime seisukohti meile ühiselt olulistel välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Märksõnadeks siinjuures on idapartnerite toetamine ja Atlandi-üleste suhete edendamine. Näeme ka vajadust parandada piirkonna riikide kaitsevõimete ühilduvust ja suurendada küberkoostööd. Selleks, et avardada piirkonna majanduse potentsiaali, vajame enam ühendusi transpordi-, energia- ja digivallas. Ilmekas näide on Balticconnectori gaasitoru avamine jaanuari alguses, millega hakkas toimima ka Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg.

Valitsus on avaldanud soovi saada 2021. aastal Arktika Nõukogu vaatlejastaatus. Eesti laiemad huvid on seotud Arktika geopoliitilise tähtsuse kasvuga. Keskkonna ja säästva arengu teemad on Arktika Nõukogu töö keskmes. Vaatlejastaatus annab lisaväärtuse liitlas- ja partnerlussuhete süvendamiseks piirkondliku koostöö kaudu.

Eesti on sel aastal võtnud initsiatiivi Kolme mere algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel. Algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. Käesoleva aasta juunis Tallinnas toimuv Kolme mere tippkohtumine on meile üks 2020. aasta peamisi sündmusi. Tippkohtumise raames korraldame ärifoorumi, mille eesmärk on suurendada huvi regiooni majandusse investeerimise vastu ning sillutada teed rahvusvaheliste investorite panustamisele 3SI fondi. Kolme mere algatuse taristuprojektide rahastamiseks on loodud Kolme mere investeerimisfond. Üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot.

Lugupeetud kolleegid!

Eesti jätkab tegusat panustamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas, et leevendada inimkannatusi, abistada konfliktisituatsioonides olijaid ning aidata kaasa reformide jätkamisel idapartnerlusriikides. Eesti arengukoostöö keskendub ka edaspidi prioriteetsetele partnerriikidele, milleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan. Nii oleme toetanud Ukraina väikeettevõtlust, Moldova tervishoidu ning Gruusia kooliharidust. Arengukoostöö tõhustamiseks ja selgemaks mõtestamiseks on plaanis Arengukoostöö agentuuri loomine ning selle tegevusstrateegia välja töötamine.

Ettevõtjate huvide eest seismine ning Eesti majanduse turgutamine investeeringute kasvu kaudu on kahtlemata üks peamisi välispoliitilisi prioriteete. Plaanime juba käesoleval aastal ja järgnevatel aastatel välismajandussuunda tugevdada. Selleks on riigieelarvest äridiplomaatia edendamiseks planeeritud välisministeeriumile 2020. aastaks 3,1 miljonit eurot.

Eelkõige välismajanduse huvide laiendamiseks plaanime 2020. aastal avada saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas. Täiendavad majandusdiplomaadid on esmajärjekorras kavas saata Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni, ja Abu Dhabisse. Peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks määrame ametisse ka Aafrika-suunalise majandusdiplomaadi, kes resideerib Tallinnas. Kõik need tegevused näitavad, et ettevõtluse edendamine ekspordi toetamise ja investeeringute kasvule kaasaaitamise kaudu ning turismi edendamine on täna välisministeeriumi peamiste eesmärkide seas.

Peame oluliseks küberdiplomaatia arendamist. Selleks lõime eraldi küberdiplomaatia osakonna. On aeg tutvustada ka rahvusvaheliselt meie hariduse edukust. Koostöös haridusministeeriumiga loome selleks hariduse erisaadiku ametikoha.

Austatud rahvaesindajad!

Soovin tänada Riigikogu väliskomisjoni ja teisi komisjone Eesti välispoliitika arengukava 2030 põhjaliku menetluse ning sisukate arutelude eest. Selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud esmakordselt. Arengukava tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis. Selle alusel tugevdame kolme põhilist tegevussuunda, milleks on julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning välismajandus ja eestlaskond võõrsil. Arengukava täpsemaks tutvustamiseks ja aruteluks olen teie ees märtsis.
Lisaks oleme möödunud aastal uuendanud ja koostanud mitmeid täpsemaid tegevuskavasid, et selgelt sõnastada ja kokku leppida valitsuse välispoliitilised sammud. Ma näen olulisi välispoliitilisi algatusi valitsuse jaoks laiapindsena, seetõttu on oluline, et välispoliitika eesmärkide elluviimisse kaasuksid valitsusasutused tervikuna. Pean silmas mitmeid tegevuskavasid, nagu näiteks uute topelt maksustamise vältimise lepingute tegevuskava, majandusdiplomaatide võrgu laiendamise kava, digitaalsete konsulaarteenuste osutamise plaan ning erinevate riikide ja regioonide suunalisi poliitikaid.

Välispoliitika arengukavas ja oma edasiste tegevuste kavandamisel oleme erilist tähelepanu pööranud väliseesti kogukonnale. Eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on näidanud suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt panustada Eesti positiivse maine tugevdamisse. Oleme neile selle valmisoleku eest tänulikud.

Välispoliitika kõige olulisem vara on inimesed, kes töötavad igapäevaselt selle nimel, et aidata kaasa Eesti julgeoleku tagamisele, toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel ning esindada ja kaitsta kodanike huve väljaspool riiki. Mul on heameel, et Riigikogu toetas valitsuse ettepanekut suurendada välisministeeriumi tegevuskulusid selle aasta eelarves viiendiku võrra. Aasta algusest on välisministeeriumis peamaja kõigile töötajatele läbi viidud vähemalt 100 euro suurune palgatõus. Riigikogu menetluses oleva välisteenistuse seaduse jõustumise järel kavandame sissetulekute kasvu ka välislähetuses olevatele töötajatele. Eesti diplomaadid teevad head tööd. Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et Eesti riigi maine ja mõjukus kasvaks. Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvus¬like huvide igakülgne kaitse. Tahan tänada eriliselt väliskomisjoni ja kogu Riigikogu hea koostöö eest.

Tänan tähelepanu eest!