"Igasugune Vene Föderatsiooni sõjalise võimekuse kasv meie regioonis on murettekitav. Vene sõjalise võimsuse kasvust räägivad veel suurel reedel toimunud õhujõudude õpperünnak Rootsi vastu ning mitmed lühikese etteteatamisega toimunud suuremad õppehäired erinevates Venemaa sõjaväeringkondades," sõnas Reinsalu Delfile.

Reinsalu sõnul pole sellise relvasüsteemi paiknemises NATO piiride lähistel pole midagi uut – Vene Föderatsiooni relvajõudude septembrikuise suurõppuse Zapad 2013 ajal toimusid Vene Föderatsiooni lääne sõjaväeringkonnas Eesti piiri taga muuhulgas Iskander-tüüpi ründerakettide laskmised.

Zapadist võttis osa kuni 100 000 Vene Föderatsiooni relvajõudude liiget.

Reinsalu sõnul jälgib Eesti koos NATO liitlastega tähelepanelikult sõjalisi arenguid Vene Föderatsioonis. "Kindlasti arutame NATO liitlastega seda, kas antud informatsioon on tõene ja kui on, siis mis on selle mõju regiooni julgeolekule tervikuna," sõnas Reinsalu.

"Läänemere piirkonna julgeolekuolukord on üks turvalisemaid maailmas ja piirkonna turvalisena hoidmisest on huvitatud kõik Läänemere-äärsed riigid," lisas minister.

Venemaa paigutas Kaliningradi oblastisse ja piirile Balti riikidega lühimaaraketid Iskander-M, kirjutas Saksa ajaleht Bild julgeolekuallikatele tuginedes.

Satelliidifotode põhjal on Venemaa viinud viimase 12 kuu jooksul Kaliningradi ja oma läänepiirile Eesti, Läti ja Leeduga "kahekohalise arvu" mobiilseid Iskander-tüüpi raketikomplekse, vahendab BNS lehe kirjutatut.

Iskandereid saab varustada tava- ja tuumalõhkepeadega ning nende lennukaugus on 500 kilomeetrit, kirjutas Bild.

Kaliningradis asusid juba raketisüsteemid S-400. Moskva on öelnud, et kui NATO ei arvesta tema murega Ida-Euroopasse rajatava raketikilbi pärast, paigutab ta Poola ja Leeduga piirnevasse Kaliningradi ka Iskander-tüüpi raketid.

Leedu, Poola ja NATO ametiisikud on Venemaa plaane korduvalt kritiseerinud. Alliansi sõnul ei ole raketikilp suunatud Venemaa, vaid rünnakute vastu, mis võivad lähtuda vaenulikest riikidest nagu Iraan.