Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamise osas rõhutas Reinsalu, et tuleb suuta langetatud otsuseid ellu viia, tegutseda kriiside puhul kiirelt ja pidada kinni antud lubadustest, sest see tagab EU autoriteedi.

Reinsalu sõnul toetab Eesti konsensusepõhise välis- ja julgeolekupoliitika jätkamist, mitte üleminekut kvalifitseeritud häälteenamuse alusel otsustamisele.

„Püüd saavutada strateegilisi eesmärke ei tohiks kaasa tuua konsensuse põhimõtte osalist hääbumist, sest see tähendab ka ühtsuse hääbumist,“ ütles ta.

Mis puudutab kolm aastat tagasi vastuvõetud Euroopa Liidu globaalstrateegiat, siis Reinsalu arvates on tänu globaalstrateegiale Euroopa Liidu ja NATO koostöö viimastel aastatel kasvanud. Eesti hinnangul peaks see kindlasti jätkuma.

Reinsalu rõhutas, et Euroopa julgeolek võidaks veelgi tihedamast Euro-Atlandi koostööst. „USA pühendumine Euroopa julgeolekule on määrava tähendusega. USA on ka Euroopa Liidu tähtsamaid partnereid, eriti mis puudutab meie lähinaabruse rahumeelset arengut. USA panus Lääne-Balkani riikide arengusse on märkimisväärne, samuti on USA koos meiega olnud üks häälekamaid Ukraina toetajaid. Venemaa agressiooni järgselt kehtestatud meetmed on hea näide selle koostöö toimimisest,“ ütles ta.

Euroopa liidu välisministrid arutasid kohtumisel ka olukorda Sudaanis ja Moldovas, viimaseid arenguid Venezuelas ning Iraaniga seonduvat. Kohtumise veerel kohtusid ministrid Jordaania välisministriga, et arutada regionaalset arengut Lähis-Idas. Globaalse strateegia arutelul esindas Eestit ka kaitseminister Jüri Luik.