Eestit esindanud välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart tõi esile viimase aasta saavutusi järgmise peasekretäri valimisprotsessi avatumaks muutmisel. „ÜRO liikmesriigid, laiem rahvusvaheline üldsus, kodanikuühiskond ja meedia on ühiselt avaldanud survet, et pärast 70 aastat salatsemist oleks lõpuks ka julgeolekunõukogust väljaspool ülevaade peasekretäri valimisest,“ märkis Reinart. „Praeguseks on kõigil ülevaade peasekretäri kandidaatidest, keda hetkel on üheksa. Samuti toimusid esmakordselt nende kuulamised.“

Asekantsler Reinarti sõnul ei kajastu avatum protsess paraku julgeolekunõukogu suhtumises, kes ei anna oma hääletustulemustest peasekretäri kandidaatide üle teistele ÜRO liikmesriikidele teada. „Julgeolekunõukogu peaks uuendustega samuti kaasas käima ning avatum olema,“ ütles ta.

Reinart rõhutas veel, et kõrgete ametikohtade täitmisel peab ÜRO peasekretär olema sõltumatu. „Eesti toetab peasekretäri iseseisvuse kindlustamiseks tema ametiaja ühekordseks muutmist, et vältida tagasivalimiskampaaniaga seonduvat perioodi,“ ütles ta.

Lisaks asekantsler Reinartile võtsid arutelus ÜRO peasekretäri valimiste teemal sõna Costa Rica president Luis Guillermo Solis, Soome välisminister Timo Soini ning Vanematekogu (The Elders) esindajatena Soome endine president Martti Ahtisaari ja Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtland.

Eesti kuulub koos Costa Rica ja Soome ning kokku 25 riigiga ÜRO julgeolekunõukogu töömeetodite survegruppi ACT (Accountability, Coherence, Transparency Group). Šveitsi algatatud initsiatiivi eesmärk on muuta ÜRO julgeolekunõukogu otsustus- ja tegutsemismehhanismid usaldusväärsemaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks ning anda liikmesriikidele võimalus protsessis aktiivselt osaleda. Viimasel kahel aastal on Eesti ACT grupis läbipaistvuse teema eestvedajana tegelenud aktiivselt uue ÜRO peasekretäri valimisprotsessi avatumaks muutmisega.

Uus ÜRO peasekretär asub ametisse 1. jaanuaril 2017. Tõenäoliselt jõutakse valimisprotsessiga lõpule oktoobrikuu jooksul.