Rein Toomla: uue siseministri paturegister tekitab probleeme
Kõige problemaatilisemaks peab politoloog siseministri kandidaadiks esitatud Vaherit, keda justiitsministrina omal ajal umbusaldati.
„Esmakordselt oli võimalus säilitada valitsus, aga sellest hoolimata tehti päris korralikke muutusi, kusjuures need ei ole kõikidel juhtudel õigustatud,“ ütles Toomla Delfile.
Nii Reformierakond kui IRL vahetasid välja kolm ministrit. „Väga hea, et neid vahetusi rohkem ei tehtud,“ sõnas Toomla.
Toomal sõnul oli Eesti poliitilises ajaloos esmakordselt tekkinud juhus, kus põhimõtteliselt ei pea valitsusliikmeid välja vahetama.
„Ükskord ometi oli tekkinud olukord, kus kõik ministrid on väljaõppinud,“ kõneles ta. „Mina olen seda meelt, et neli aastat ei ole nii pikk aeg, et värsket verd peaks ilmtingimata tekitama.“
Ta pidas loomulikuks, et minister vahetatakse välja siis, kui ta ise ei soovi jätkata.
Toomla lisas, et sooline tasakaal on uues valitsuses paigast ära, ka riigikogus tervikuna langes naiste osakaal märkimisväärselt.
IRL vahetas välja pooled ministrid
Toomla sõnul on küsimus, kas ministrite väljavahetamist annab millegagi õigustada. „Kogu asi oli pandud sõltuma sellest, kas erakonna esimees tahab minna valitsusse,“ rääkis Toomla. „Nüüd selgus, et ta tahab ja sellega seoses läks lahti terve vangerdamiste rida. Nüüd peaks IRL seletama, miks ta seda tegi. Nad oleks võinud ka enne valimisi öelda, et Laar kavatseb minna valitsusse.“
Kaitseministrina ei tee Laar ilmselt radikaalseid muutusi, prognoosis Toomla. Ta tõdes, et kaitseministeeriumil on kindel vastasseis ja selleks on peastaap.
„Palju sõltub sellest, kuidas omavahel hakkavad läbi saama minister ja kaitseväe juhataja,“ kõneles politoloog. „See sõltub isiksustest. Laar poliitikuna, kes on kaks korda ka peaminister olnud, ei tohiks olla kaisteministrina nõrk, aga ta pole siiski ühtegi ametkonda juhtinud.“
Jaak Aaviksoo toimetulekus haridusministrina ei ole Toomla sõnul küsimust. Küll aga vajab tema sõnul selgitust, miks Tõnis Lukas välja vahetati. „Vägisi kipub mõte minema selle peale, et ühel pool on endine Isamaaliit ja teisel pool Res Publica,“ lisas ta. „Lukas on ju ametis hästi hakkama saanud.“
Ken-Marti Vaher on kõige problemaatilisem
Kõige problemaatilisem on Toomla sõnul siseministri vahetus. „Vaher on ju see minister, kes sunniti justiitsministri kohalt lahkuma umbusaldusavaldusega,“ meenutas politoloog.
„Siseminister peab tegelema väga mitmete valdkondadega, me teame, mis probleemid on politseiga ja päästjatega,“ arutles Toomla, kelle sõnul jääb Vaher pikaks ajaks teravdatud tähelepanu alla, et ega ta ei hakka seal nüüd mingit plaanimajandust tegema.
Omal ajal justiitsministrina soovis Vaher kehtestada karistamise kvoodisüsteemi korruptsiooni vastu võitlemiseks, mida toonane riigikogu ei toetanud ja avaldas hoopis ministrile umbusaldust.
Ka tekitas korraliku poleemika Vaheri liiklusrikkumiste paturegister, sest omal ajal tuli just Res Publica välja väga jäikade meetmetega karistamise valdkonnas ja siis jäi just minister Vaher ise kiiruseületamisega mitmeid kordi vahele. „See mõjub ministri kuvandile, seda tuletatakse meelde, eriti kui sa oled ise selle eest sõdinud,“ lausus Toomla.
Vaheri paturegister aastatel 1999 - 2001
Vaheri paturegistris oli aastatel 1999-2001 ligi paarkümmend kiiruseületamist, mille Eesti Ekspress ka avaldas. Justiitsministrina ületas Vaher kiirust 2003. aasta kevadel, kui ministri Toyota kiiruseks mõõdeti Imavere - Karksi-Nuia maanteel kiiruseks 134 km/h. Lubatud piirkiiruseks oli maanteelõigul 90 km/h.
Politsei kvalifitseeris kiiruseületamise väärteona liiklusseaduse järgi. Varasemate kehtivate karistuste puudumisel maksis Vaher trahvi 1800 krooni ja vabandas kiiruseületamise eest.
Toona avaldas ta sügavat kahetsust kiiruseületamise pärast ja tunnustas Viljandi politseiprefektuuri head tööd ja korrektset käitumist. „Seadused peavad olema ühesugused kõigi jaoks ja mul on heameel, et politsei ei tee erandit ministrile,” lausus Vaher.
Vaher oli koos oma ema ja isaga tagasiteel Tallinna kohtumiselt sugulastega.
