Toomla ütles Delfile, et Keskerakonnast lahkunud kaheksa inimese samm oli viimaste kuude ja nädalate sündmuste valguses aimatav.

Toomla ei arva, et nad hakkavad uut erakonda asutama. „Samas ei arva ma ka, et nad tõttavad teiste poliitiliste jõududega ühinema,“ lausus Toomla kaheksast lahkunud liikmest neljast ning ka varem erakonnast välja visatud Kalle Laanetist rääkides. „Nad jäävad mõneks ajaks akna alla istuma ja ka mõnevõrra kõrvale.“

Toomla sõnul on akna alla istuma kolinud riigikogu liikmed mõneks ajaks poliitiliselt elust väljas. „Igal juhul nõrgendavad nad opositsiooni ja ei ole neid ka koalitsioonile vaja,“ rääkis ta. „Valitsuse püsimisele või mittepüsimisele nad kuidagi kaasa ei aita. Neil ei ole ka abipersonali, kes aitaks neil seaduseelnõusid siduda.“

Politoloogi sõnul püüavad erakonnast lahkunud poliitikud nüüd jääda pildile ja ajakirjanduse kaudu rahvale asju seletada. „Tegelik seadusloome jääb neist kõrvale ja tekib küsimus, kas see nüüd valijale meeldib?“ küsis Toomla.

Eetiline küsimus

Toomla hinnangul peaks arutelu allikas ja probleem olema just see, kas moraalselt on õigustatav, et need, kes lahkuvad erakonnast jäävad alles riigikogusse. Ta ei osutanud sugugi mitte ainult nendele riigikogu liikmetele, kes praegu Keskerakonnast lahkusid, sest selliselt lahkujaid on olnud varemgi.

Toomla meenutas selles valguses eeskujuliku käitumisega Indrek Raudset, kes pärast IRList ja fraktsioonist lahkumist, taganes ka riigikogust. „See annab talle võimaluse, võib-olla mitte järgmine kord, aga ülejärgmine kord tagasi valituks saada,“ sõnas Toomla.

Toomla märkis, et ülisuur osa riigikogu liikmetest osutub riigikokku valituks ikkagi erakonna toel – kas ringkonna või kompensatsiooni mandaadiga. „See ei tohiks olla nii, et lahkun fraktsioonist ja erakonnast ja jään riigikogusse alles,“ leidis Toomla.

20 aasta jooksul kolmas lahkumine

Keskerakonna ajalugu vaadates on see kolmas suurem lahkumine. „Esimene oli 90ndate keskel, kui lahkujad moodustasid ka uue erakonna – Arengupartei, millest ei saanud asja,“ meenutas Toomla. „Teine lahkumine oli 2004, kui lahkujad ei ühinenud esimese hooga, aga enne valimisi ühines suurem osa neist sotsidega.“

Politoloogi sõnul on küsimus selles, kas erakond elab kolmanda lahkumise üle?

Kõik kolm parteist lahkumist on Toomla sõnul paljuski sarnased. „Neist kumab läbi rahulolematus erakonna juhtimisega,“ ütles ta. „See on väga jõuline signaal erakonnale endale, aeg on mõningaid asju tõsiselt ümber vaadata.“

Samas tõdes Toomla, et Keskerakonna suhtumisest kumab läbi mõtteviis – „ah, mis siis, mingu!“. Toomla hinnangul siiski päris nii suhtuda ei saa ja erakond peab hakkama mõtlema, millest sellised lahkumised on tingitud.

Kaheksa tuntud keskerakondlast tegid täna avalduse, milles teatasid, et astuvad erakonnast välja. Avaldusele on alla kirjutanud Euroopa Parlamendi saadikud Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, endine siseminister Ain Seppik ning riigikogu liikmed Toomas Varek, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra.