Rein Taagepera: tarvis on mitte murrangulist riigireformi, vaid hoiakute reformi ühiskonnas
Suhtlemisviis Eestis on Taagepera hinnangul liikunud Põhjamaade poole, mis tõstab rahulolutunnet ja muu hulgas ka majanduslikku tõhusust.
Riigireformi oli Taagepera sõnul esimestel aastakümnetel palju, eriti kui sellele lisandusid Euroopa Liidu nõuded. Nüüd aga on rahvas samaaegselt kahte meelt.
"Ühelt poolt oleme pidevast sätete muutusest väsinud. Teisalt oleme aga sellega nii harjunud, et tuleb kõhe tunne, kui asjad mitmeks aastaks samaks jäävad," märkis Taagepera. Tema hinnangul on Eesti inimesed muutunud reformisõltlasteks, kõiguvad reformiväsimuse ja reformiihaluse vahel.
Taagepera sõnul on Eesti riik ühteaegu liiga paks ja ka liiga õhuke. "See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suuremal maal. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi," nentis ta. " Kui meil poleks vaja ülal hoida omaette keelele rajatud kultuuri, siis ükski hull ei hakkaks nii väikest eraldi riiki looma," lisas Taagepera.
"Et tõesti edasi liikuda, seda ei saavuta riigireformi abil, kui ei kaasne jätkuv rahvareform," ütles Taagepera. "Riiklikke institutsioone on mõtet muuta viimases järjekorras, mitte esimeses," sõnas ta.
"Riigireform riskib olla eksiteele viiv sõna, seda kahes vastupidises suunas," sõnas Taagepera. "Esiteks on vaja vähemat kui murranguline reform. Teiseks on vaja hoopis enamat kui ainult riigireform. On vaja rahvareformi, hoiakute reformi ühiskonnas," lisas ta.
