Rektor märkis, et riigieksamid peaksid testima neid koolilõpetajate oskusi, mis on nende edasiseks eluks, sealhulgas õpinguteks vajalikud.
“Mu meelest kuuluvad mitmed matemaatilised oskused nende hulka. Paraku tundub mulle, et praegu koolides õpetatav matemaatika ei ole tingimata suunatud selliste oskuste edasiandmisele — ei ole vaja üle küllastada õpilase mälu tohutu valemihulgaga ja treenida teda algebralisi avaldisi teisendama, kui ta sellegipoolest ei suuda praktilises elus hakkama saada toimingutega, mis eeldavad mõningat matemaatilist taipu,” ütles Raud Päevaleht Online’ile.

“Võimalik, et matemaatika riigieksam võiks olla korraldatud koguni kahes variandis, millest ühe sooritamist eeldatakse loodusteaduslikel ja tehnilistel erialadel ülikoolis õppima asujatelt, teine aga oleks piisav neile, kes eelistavad humanitaaralasid või kunste,” pakkus Raud välja.