Rein Raud: aristokraatiast rääkijad unustavad, et parimal juhul oleksid nad vabrikutöölised, aga suurema tõenäosusega künnaksid põllul

 (396)
Rein Raud ja Mart Helme
Rein Raud ja Mart HelmeFoto: Tiit Blaat/Priit Simson

Kirjanik Rein Raud ei mõista neid eestlasi, kes igatsevad taga kadunud aegasid.

"Me võlgneme oma olemasolu eest kultuurrahvana tänu põhiliselt ja esmajoones sellele suurele vabanemise ja teistsugususe aktsepteerimise protsessile, mis läänes kuskil 18. sajandil vaikselt peale hakkas, aga 20. sajandil hoo sisse sai. See on seesama vabanemine, mis on andnud naistele hääleõiguse ja tunnistab teiste kultuuride eluõigust. Sellesama mõtteviisi osa on rahvuste enesemääramise õigus, tänu millele on meil riik," rääkis Raud LP-le antud intervjuus.

"Kui meil siin mõni räägib, et nende vaimne maailm on keskajas või nad sooviksid olla aristokraadid 19. sajandist, siis unustavad selle, et parimal juhul oleksid nad vabrikutöölised, aga suurema tõenäosusega künnaksid põllul. Tol ajal oli see ühiskondlik positsioon, kust eestlastel väga ei õnnestunud välja saada. Sellepärast on minu jaoks veider see mineviku justkui traditsioonilise talupojaühiskonna ihalemine," lisas Raud.

EKRE esimees Mart Helme ütles LP-le antud intervjuus, et mõisa pidamine pole tema jaoks äri. "Ma olen härra, senjöör, mitte ärimees. Selliseid senjööre nagu mina ei ole Eestis palju!" Helme rääkis ka sellest, kuidas tema arvates oli maailm enne esimest maailmasõda parem kui praegune maailm.

Raua arust võiksime aga 21. sajandil pigem vaadata olevikku ja tulevikku, mitte minevikku. "Ma parema meelega tunnen uhkust Skype’i või selle üle, et meil on siin idufirmade tõotatud maa. Ja et oleme tohutud tehnoloogilised edusammud ühendanud sellega, et meil on puhas loodus ja kenasti toimiv ühiskond," ütles Raud.