Riigikogulane kiidab 8. augustil ministrile saadetud kirjas küll lennuangaaride renoveerimise ettevõtmist, kuid näeb riigihanke lepingu täitmise osas siiski küsitavusi. „Esimene suur probleem oli lepingutähtaja tunduv ületamine, millega kaasnesid juba mitmesugused täiendavad kulutused,” kirjutas Kallo.

Probleemidele juhtis Kallo kinnitusel tähelepanu juba enam kui aasta eest 8. juunil oma kirjaliku küsimusega riigikogu liige Peeter Kreitzberg. Tänavu 17. juulil selgus, et ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) otsustas riigihangete seaduse rikkumise tõttu viis protsenti ehk 278 031 eurot projekti investeeritud summast tagasi nõuda.

„Objekti avamisel etles ehitaja AS Nordecon neljamiljonilise improviseeritud tšekiga, mis olevat tema kahjum sellel objektil ja seega oleks see nagu sponsorabi. Samas on teatavaks saanud, et erinevate allikate kaudu seda raha ehitajale hüvitatakse, üle kahe miljoni euro on eraldatud valitsuse reservfondist jne,” kirjutas Kallo.

Projekti ootamatu kallinemise tõttu palub Kallo ministril selgitada, millise pakkumisega riigihange võideti ning milliseks kujunes lõplik maksumus; samuti, kas võlad ehitajate ees on nüüdseks likvideeritud. Kallo küsis ka, millise tähtajaga leping sõlmiti ning kui palju tähtaega ületati. Veel huvitab Kallot, millised pakkumised tegid teised hankel osalenud ettevõtted.

Minister peab riigikogu juhatusele vastuse saatma 23. augustiks.

Muuseum täiendavat arvet pole saanud

23. juulil teatas Nordecon, et on esitanud meremuuseumi angaaride pärast kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtusse kaebuse.

Muuseumi juht Urmas Dresen ütles juulikuu lõpus Eesti Päevalehele, et Nordeconi nõue ulatub kahe miljoni euro ligi ja see on hind, mille võrra Nordeconi arvates nende ehitustööd arvatust kallimaks läksid.

„Meie pole kellelegi võlgu ega meile pole esitatud ka arvet – see on vaidlusalune küsimus,” sõnas Dresen. „See võib kõik lõppeda ka kompromissiga ja ei saa isegi kuidagi öelda, et kuidas see lõppeda võib, ja see võib olla üsna pikk protsess.”