Rein Lang: ka Euroopa andmekaitsemäärus nõuab väljendi "ülekaalukas avalik huvi" kasutamist
Delfi küsimusele, et miks täpsemalt on vaja Eesti õigusakte keerata karmimaks kui Euroopast pakutud regulatsiooni, vastas Lang, et sõna "ülekaalukas" on kasutatud juba varasemaski seaduses, selle uuest õigusaktist välja jätmine nõudnuks rohkem selgitusi ja läbi mõtlemist.
"Täna (juba alates 2007.a.) kehtivas Isikuandmete kaitse seaduses on inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemise eelduseks ÜLEKAALUKAS avalik huvi. Selle üle peeti 2007.a. tõsiseid vaidlusi ja lõpuks otsustati selle formuleeringu kasuks," ütles Lang Delfile.
"Sõnavabdus ja isiku õigus privaatsusele ja oma andmete kasutamisele on olemuselt võrdsed põhiõigused ja peavad olema tasakaalus. Valitsuse eelnõu sooviks oli selle tasakaalupunkti nihutamine meedia kasuks (vastavalt üksikiksisiku arvel). Tegemist on seega muutusega kehtivas õiguskorras. Sellist muutust tuleks argumenteeritult põhjendada. Mida pole tehtud. Väide, et Euroopa Andmekaitsemäärsus (GDPR) on avardanud meedia õigusi isikuandmete töötlemisel, ei ole õige. Ka GDPR art.9 määrab, et teatud liiki isikuandmete töötlemisel ajakirjanduse poolt peab selleks olema "substantial public interest". Tuleks debateerida selle üle, kuidas adekvaatselt eesti keelde tõlkida sõna "substantial", mitte eitada selle tingimuse olemasolu Euroopa õiguses," rõhutas Lang.
Ingliskeelset sõna "substantial" ei tõlgita siiski üldjuhul eesti keelde sõnana "ülekaalukas", nagu igaüks sõnaraamatu abiga veenduda võib. Tavapärane tõlge on "oluline" või "märkimisväärne", mõlemad Eesti keeles kaugelt leebema tähendusega sõnad kui "ülekaalukas".
Et probleem andmekaitseseadusse lisatud sõnaga "ülekaalukas" on kibe, sellele viitas esimesena Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar oma ajalehes Postimees ilmunud kolumnis.
„Ootamatu hoop ajakirjandusele“, pealkirjastas ta selle ja tõdes kohe esimeses lõigus: „Ent ajakirjandus saab infot inimese tegude või poliitilise eelistuse kohta avaldada vaid siis, kui eksisteerib avalik huvi, ütleb Euroopa andmekaitse määruse preambul (sissejuhatav tekst). Riigikogu põhiseaduskomisjon on pidanud aga vajalikuks lisada omadussõna „ülekaalukas“.“ See muudab Eesti ajakirjanduse toimimise keerukaks, tõdes ta, kindlasti kannatab operatiivsus.
Hinnanguga nõustub ka poliitik ja ajakirjandusõppejõud Marju Lauristin, öeldes Delfile, et "Kui on näiteks sellised juhtumid, kus ajakirjandus tegeleb probleemidega, mis on ebameeldivad mõnele asjaomasele, siis on võimalik seda klauslit kasutades püüda ajakirjandust takistada. Paraku, ka Eestis me näeme, et väga paljude konfliktide puhul on poliitikud pigem süüdistanud ajakirjandust kui vaadanud peeglisse."
