Lang viitas oma sõnavõtu alguses Jüri Raidlale, kes mainis oma ettekandes „Millist Eestit me jaksame pidada?“, et Eesti poliitiline eliit elab mugavustsoonis.

„Seda riiki eest vedada ei ole väga mugav,“ lausus Lang. Ta kritiseeris meediat, mis ei kirjuta kõigist protsessidest, mis on riigis käima lükatud.

Tema sõnul on küll kirjutatud haridusreformist, kuid näiteks maailmas ainulaadsetest it-rakendustest tervishoiuvaldkonnas kirjutatakse vaid siis, kui need ei tööta.

„Kõik need reformid ei loo töökohti avalikus sektoris, vaid viivad neid välja,“ tõdes Lang. Ta möönis, et selle arvelt võivad teised avalikku sektorisse tööle jäävad inimesed saada suuremat palka, kuid paljud siiski kaotavad töö.

Gümnaasiumireform tähendab tema sõnul samuti töökohtade kadumist. Kattuvate erialade sulgemine ülikoolides, millele Jüri Raidla viitas oma ettekandes, tähendab Langi sõnul samuti kõrgelt haritud professoritele oma töökoha kaotust.

Lang leidis, et avalikus sektoris töötavad maksumaksjad ja hääletajad on mugavustsoonis olnud, sest nad mõtlevad kogu aeg sellele, mis nende konkreetsest töökohast reformide käigus üldse saab.

„Mis minust saab, kui mu kool kinni pannakse, mis minust saab kui registratuuri hakkab korraldama arvutisüsteem?“ esitas Lang küsimusi.

„Julgen siiski väita, et paljud ebakindluse kandjad on valinud küünilise tee, otsinud tuttava ajakirjaniku või suhtekorraldaja ja kallanud Eesti poliitilise eliidi solgiga üle,“ kõneles Lang.

Lang rääkis, et inimesed, kes igapäevaselt 24 tundi üritavad seda kolossi püsti hoida, loevad meediast järjekordset laimulaviini ja kommentare, millest osa on viimasel ajal lausa tapmisähvardused.

Lang vabandas ka oma teravasõnalise sõnavõtu pärast ja ütles, et temalt oli juba küsitud, kas Reformierakond andis kärajatel ettekande teinud Jürgen Ligile palderjani, et viimane oma sõnades talle omaselt terav polnud.