Reimo Mets: uus seadus ahistab samasoolisi paare
Tallinna ringkonnakohus tunnistas eelmisel nädalal õigusvastaseks Viimsi vallavalitsuse tegevuse, millega keelduti lesbipere lastele sõidu- ja koolitoidu toetuse andmisest. Vald on otsusega leppinud ja ei kavatse seda riigikohtusse edasi kaevata. Lesbipaari advokaadi Reimo Metsa väitel on tegu esimese seksuaalvähemuste perekondi kaitsva sotsiaalseid garantiisid andva kohtuotsusega Eestis.
"Seaduse järgi on see muidugi üksikjuhtum, see on Eesti vabariigis niimoodi paika pandud, et see ei laiene teistele isikutele mingil määral. Seda enam, et tegu on ringkonnakohtu otsusega, mis ei ole üldse siduv teistele kohtutele," tunnistas Mets Delfile. "Kuid teisest vaatevinklist muidugi selline kohtuotsus võib anda teatud suunised teistele kohtutele ja edaspidi ka omavalitsustele, kuidas sarnaseid asju lahendada. Alati on ju parem, kui mingisugune šabloon on juba ees, mille järgi probleemi lahendada."
Metsa arvates võiks aga kohtuotsus panna mõtlema ka riiki, kes paneb paika üldised reeglid. "Viimsi valla kaasus näitab, et seadusandlikku regulatsiooni on tegelikult vaja ja mitmed Euroopa inimõigusorganisatsioonid on pidevalt juhtinud Eesti tähelepanu sellele, et need küsimused on veel reguleerimata. Me ei räägi ainult Eesti vabariigi kodanikest, vaid ka teiste riikide kodanikest, kes soovivad siia elama tulla või soovivad mingisuguseid sotsiaalseid tagatisi, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiividest," nentis jurist.
"Minu meelest on oluline see, et riik lõpetaks omalt poolt selliste seaduste vorpimise ära, nagu uus perekonnaseadus, mis hakkab kehtima 1. juulist. Selle paragrahv kümme ütleb, et samasooliste isikute vaheline abielu on kehtetu, mis on kõigi nende Euroopa Liidu riikide kodanike õiguste diskrimineerimine, kus abielu kahe samasoolise isiku vahel on lubatud. Täna on tervelt seitse EL-i liikmesriiki abielu samasooliste isikute vahel seadustanud, viimane neist oli Portugal," selgitas Mets.
"Minu jaoks on üks ja ainus küsimus, kuidas edaspidi Eesti vabariik garanteerib näiteks Hispaanias legaalselt abiellunud samasoolisele paarile ka abielu kehtimise Eesti vabariigi territooriumil, juhul kui need isikud otsustavad tulla Eestisse elama. See on puhtalt näide sellest, et riigikogu võtab vastu teatud seadusi, mille puhul nad ise päris hästi aru aru ei saa, mida nad reguleerivad," nentis Mets. "See on tegelikult see, mille vastu Euroopa Liit võitleb – et ei tohi isikuid diskrimineerida olenemata nende soost, rassist, seksuaalsest suundumusest vms."
Mida tähendab perekond?
Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul näitab lesbipaari kohtuasi, et kuigi me kõik just nagu teame, mida tähendab sõna perekond, siis tuleb välja, et me seda siiski täpselt ei tea. "Riigil tuleb võtta põhimõttelised seisukohad, mis on sõna perekond tähendus, kes sinna saavad kuuluda jne, või siis selline sõna üldse seadusest välja jätta," ütles ta eelmisel nädalal Delfile.
Reimo Metsa arvates pole see aga vajalik. "Perekonna mõiste kui selline on Eestis avatud mõiste, seda ei peagi seadusandja reguleerima. Kui Viimsi vald räägib sellest, miks nende arvates see vajaks reguleerimist, siis tegelikult nende käitumine näitab risti vastupidist."
"Seni, kuni lesbid ei esitanud toetuse saamiseks avaldust, kehtis määrus, mis lubas perekonna mõistet igaühel endal sisustada. Kuid siis, kui esitati avaldus ja selgus, et on tegemist samasoolise paariga, siis kibekähku – pärast seda kui õiguskantsler asja sekkus –, võttis vallavalitsus volikogu kaudu vastu määruse, millega sätestati see, et samasoolised paarid mitte mingil juhul ei saa olla vallas sotsiaaltoetuste saajad," selgitas Mets.
"Kohus on asunud seisukohale, et need väited, kas tegemist on juriidiliselt perekonnaga või mitte, pole käesolevas asjas üldse olulised. Pigem on oluline see, kuidas lesbid ise ennast tituleerivad ja otsustavad, kas nad moodustavad perekonna või mitte. Ja see ongi põhimõte, mille alusel tuleks jagada sotsiaalseid tagatisi," märkis Mets ning lisas, et pettuste vältimiseks on omavalitsusel õigus kontrollida, kas paar elab koos või mitte.
