Reiljanil kipub saadikutöö unarusse jääma

Maadevahetuse kohtuprotsessi tõttu pidevalt kohtumaja vahet sõelunud endine keskkonnaminister Villu Reiljan jättis läinud aastal vahele kaheksa riigikogu istungit ning tõenäoliselt jätkab ta 2010. aastal Toompealt puudumist samas tempos.

Kui arvestada, et riigikogu 14. septembrist 17. detsembrini kestnud istungjärgul oli 44 istungit, siis jättis Reiljan vahele peaaegu iga viienda istungi. Kuna maadevahetuse kohtusaaga algas alles oktoobri teises pooles, mil riigikogu töö oli juba mitu nädalat kestnud, siis jättis kohtualune peaaegu veerand parlamenditööst tegemata.

On teada, et alanud aastal kestab Harju maakohtu Liivalaia kohtumajas toimuv maadevahetuse kohtuprotsess peaaegu katkematult kuni juunini välja. See aga tähendab, et rahvaasemik Villu Reiljan jätab oma saadikutöö pehmelt öeldes unarusse.

Maadevahetuse asjus kohtu all olevate isikute kaitsjad prognoosivad kohtuprotsessi pikkuseks suisa mitu aastat. Riigiprokurör Inna Ombler loodab küll, et lõpplahendus saabub varem. “Prokuratuuri seisukoht on küll see, et me loodame siiski kiiremale lõpplahendusele,” on Ombler Delfile öelnud.

Reiljan on Eesti Päevalehele öelnud, et saadikutööst ta loobuda ei kavatse ning võtab oma enam kui 50 000-kroonise riigikogulase palga välja. „Olen mina selles süüdi või? Ma teen praegu teist tööd, katsun õiguse eest seista,” ütles ta.

Mitmed riigikogu liikmed on arvamusel, et ühes pistiseasjas juba süüdi mõistetud Reiljanil oleks targem ise riigikogust lahkuda. Sama on öelnud ka spiiker Ene Ergma.

Villu Reiljanilt ei õnnestunud Delfil aasta lõpus antud teemal kommentaari saada. “Delfist?” ütles Reiljan telefonis. “Siis pole oluline,” lõpetas ta kiirelt kõne.

Maadevahetuse kohtuprotsess jätkub 12. jaanuaril ning Harju maakohtu pressiesindaja teatel on aasta esimesse kuusse plaanitud üheksa istungit. Kohus kuulab jaanuaris üle 46 tunnistajat ning avaldab kirjalikke tõendeid.

Villu Reiljanit süüdistatakse altkäemaksu võtmises, mis on toime pandud vähemalt teist korda ning Ester Tuiksood altkäemaksu võtmises. Kalev Kangurit süüdistatakse suures ulatuses korduvas altkäemaksu võtmises. Tullio Liblikut ja Toomas Annust süüdistatakse korduvas altkäemaksu andmises, Einar Vettust altkäemaksu andmises ning Tarmo Pedjasaart altkäemaksu andmises ja altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. AS-i Järvevana ja AS-i E.L.L. Kinnisvara süüdistatakse altkäemaksu andmises.