Leebem õlifondi variant on kirjutatud veeseaduse muutmiseelnõusse, mille järgi asub riik korjama maksu kõigilt naftasaaduste lastimise ja lossimisega tegelevatelt firmadelt, et leida raha suurreostuste koristamiseks ja tõrjetehnika ostuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Selle kohaselt tuleks 2007. aasta 1. jaanuarist igal meritsi Eestisse sisseveetavalt või merd mööda Eestist väljaveetavalt kütuse- tonnilt tasuda kaks krooni. 2008. aastal kerkib see tasu 2,5 kroonini ja 2009. aastal kolme kroonini.

Maksumaksjatel tuleb tasuda igalt tonnilt veel kroon, mis tähendab aastas riigieelarves umbes 30 miljoni krooni suurust lisakulu. Hinnanguliselt peaks ettevõtjatelt laekuma fondi 60–90 miljonit krooni, mis lubab aastas investeerida reostustõrjesse 90–120 miljonit krooni.

Eelnõu paneb tasu kogumise kohustuse keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) õlgadele. Raha kasutamise üle hakkab aga otsustama keskkonnaministeeriumi juurde loodav naftareostuse tõrje hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad nelja ministeeriumi, keskkonnaühenduste koja ja kaubandus-tööstuskoja esindajad.

Tallinna Sadama andmetel liigub läbi Eesti 30 miljonit tonni naftasaadusi aastas, naftatankerite liiklus Soome lahel kasvab pidevalt.