Reiljan kutsub riiki jõuliselt laenama
Keskkonnaminister ei pea patuks, kui ka Eestis libiseks eelarve sarnaselt Läti ja mitme teise Euroopa Liidu riigiga 2–2,5 protsendi ulatuses miinusesse. 2006. aasta eelarvesummade juures tähendaks see näiteks enam kui miljardit krooni.
“Maastrichti kriteeriumid lubavad ka uuslaenude võtmist, et finantseerida tähtsaid tulevikuinvesteeringuid,” arvab Reiljan.
Ilma laenuta ei suuda Eesti Euroopa raha ära kasutada ja suur osa võimalikke investeeringuid lendaks tuulde ja asenduks trahviga. Tänavu on riik euroraha rakendamisega tõsiselt hädas.
Samuti ei tunne kolmandat aastat võimul olev Rahvaliit aukartust reservfondi ees ja kasutaks osa välispankades lebavast summast koolimajade, haiglate ning teede kordategemiseks. Viimati taotles Rahvaliit aasta alul reservfondi raha suunamist jaanuaritormi ohvrite abistamiseks, kuid jäi tollases vaidluses alla Reformierakonnale ja Res Publicale.
Riigi reserv on praeguseks paisunud 5,4 miljardi kroonini.