Mida tahavad tervishoiutöötajad streigiga saavutada?

Tahame luua tingimused, mis motiveeriksid arste ja õdesid Eestis töötama ja stimuleerida poliitikuid, tegemaks süsteemseid muudatusi tervishoiusüsteemi rahastamises ja korraldamises. Riik peab võtma vastutuse tervishoiu toimimise eest.

Kumb probleem on tõsisem, palk või liiga suur koormus?

Mõlemad on väga tõsised probleemid. Välismaale tööle läinud kolleegid
räägivad palju, kuidas töörütm ja -õhkkond on seal hoopis teine, ei pea
jooksma ja rabelema ning saab rahulikult keskenduda haigete ravimisele,
mitte täitma pidevalt sotsiaaltöötaja, andmesisestaja, raamatupidaja ja teab veel kelle ülesandeid.

Millised on olnud teie suhted sotsiaalminister Pevkuriga?

Kahjuks on suhted olnud liiga pinnapealsed. Oleme püüdnud probleeme
sisuliselt arutada, aga vastuseks saanud peamiselt loosungeid ja kurtmist, et raha ei ole. Oleme veendunud, et kogu tervishoiuvaldkonna töötajate töö- ja palgatingimused ei saa olla ainult tööandjate mure, vaid kindlasti peavad läbirääkimistel osalema ka sotsiaalminister ja haigekassa esindaja. Seni on minister läbirääkimistest keeldunud.

Millisel moel mõjutab streik patsiente?

Patsientidele põhjustab see kahjuks ebamugavusi, eelkõige lükkuvad edasi
ambulatoorsed vastuvõtud. Vältimatut abi saavad kõik ka streigi ajal,
töötavad nii kiirabi kui erakorralise meditsiini osakonnad, samuti ei
peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis.

Kui palju soovivad tervishoiutöötajad palka juurde saada? Kui suur on
palgasoovi kogukulu haigekassale?

Soovime sõlmida kolmeaastase lepingu ja veel sel aastal brutotunnitasu miinimumi tõusu arstidel 7,16-lt eurolt 8.60-le, õdedel 3,83-lt 5.50-le ja hooldajatel 2.11-lt 3-le eurole. Rahalise kattena saab kasutada osa haigekassa jaotamata kasumist, järgmistel aastatel on vaja teha süsteemseid muudatusi tervishoiu rahastamises.

Mis kuupäevadel streik toimub?

Streiki planeerime alustada oktoobris, täpse kuupäeva teatame kaks nädalat ette.