Registrite puudulikkus seab kahtluse alla registripõhise rahvaloenduse

Ebatäpsed andmed rahvastikuregistris seavad kahtluse alla statistikaameti plaani korraldada järgmine rahvaloendus puhtalt registripõhiselt, vahendas ERRi uudisteportaal.

Ehkki statistikaamet on avaldanud plaani teha 2021. aasta rahvaloendus puhtalt registrite põhjal, tuleb valmis olla ka alternatiivideks. See, kas ebatäpsed andmed rahvastikuregistris saavad uudsele loendusele saatuslikuks, selgub alles aasta varem.

Juba enne eelmist rahvaloendust võttis valitsus vastu otsuse, et järgmise loenduse ajal enam inimestele ukse taha ei minda. Selle asemel oli kavas teha korda registrid, kus inimeste andmed juba niikuinii üleval on, luua andmete analüüsiks vajalikud programmid ning astuda nende üheksa riigi sekka, mille rahvaloendused toimuvadki registrite põhjal.

Läinud aastal toimus ka esimene prooviloendus, kus ilmnes taas juba tuntud komistuskivi, ehk iga viienda inimese rahvastikuregistrisse märgitud elukoht ei vasta tegelikkusele, ütles ERR-i raadiouudistele registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Teise prooviloenduse tulemused saavad selgeks 2020. aasta jooksul ning alles siis saab statistikaamet otsustada, kas registrite kõrval on tarvis appi võtta veel teisigi loendusmeetodeid.