Reformikas: mis kehaosaga riigikogus mõeldakse?

Reformierakonna valimiskampaania juht 2007. aasta riigikogu valimistel Arto Aas tõstatas seoses riigikogu valimiste seadusesse sisse viidud poliitilise välireklaami keeluga küsimuse, mis kehaosaga inimesed seda vastu võttes riigikogus mõtlesid, sest keeldu annab mitmeti tõlgendada.

“Ma ei tea, mis kehaosaga inimesed riigikogus mõtlesid, kui nad sellise tobeduse vastu võtsid, aga selget pilti seaduse mõttest pole mitte kellelgi. Ilmselt on tegu selle riigikogu koosseisu kõige rumalama seaduseparandusega,” kirjutas praeguseks peaminister Andrus Ansipi büroo juhiks tõusnud mees 2007. aasta jaanuaris erakonna siselistis.

Parteikaaslasest riigikogu liikmel Väino Lindel oli aga vastus varnast võtta — tema kinnitusel on riigikogul mõtlemiseks ka teisi kehaosi peale pea: “Seadusandja ehk mitme kehaosaga mõtlejate tahe oli selle seadusemuudatusega tagada olukord, et ei risustataks avalikke kohti eelkõige reklaamifirmade poolt väljamüüdavatel pindadel olevate välireklaamidega.”

Reformierakondlased ajas segadusse seadusesse kirjutatud väljend “ja muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud”. Kas selleks on ka erakonna logoga isiklikud autod? Kas erakonna logoga telke tohib kasutada? Või ainult erakonna värvidega telke?

Erakonnakaaslasel Kristen Michalil oli kuldne lahendus varnast võtta — küsige enne, kui midagi kasutate, politsei käest järgi, sest seadust rikkuda ei soovita.

Reformierakondlaste arutelu riigikogulaste võime üle mõtestada seadusi üheselt tõlgendatavana tuli välja seoses Äripäevale edastatud materjalidega Robert Antropovi valimiskampaaniakulutuste väidetava võlgnevusega reklaamiagentuurile Droom.