„Eesmärk oli anda erakonna juhtidele signaal. Ma tahan, et juhtkond saaks aru, et asjad on valesti. Kogu Reformierakonna juhatus peaks tagasi astuma, et midagi muutuks. Mina ei jõudnud muutust ära oodata,“ lausus Keivabu.

„Pidevalt toimuvad erakonna juhtkonna poolt ja valitsuse poolt väljaütlemised, mis panevad lausa häbist pead langetama. Ma ei jaksa oma rahvale põhjendada, miks tehakse selliseid ja selliseid otsuseid, miks sülitatakse lihtinimestele läbi meedia otse näkku. Ma olen väsinud kaitsmast Reformierakonda. Ma olen südamest pettunud. Tegemist ei ole liberaalse erakonnaga, vaid lihtsalt mingi sektiga, kus kümmekond inimest soovivad seista oma hüvede eest ja vastavalt sellele võetakse ka seaduseid vastu. Need, kes juhatuse otsuste peale plaksutavad ja neile kaasa noogutavad ja teevad kõik mis kästakse, saavad selles toiduahelas oma rolli. Mina aga ei kannata sellist valitsemist!“ oli ta varem Facebookis oma väljaastumist selgitanud.

„Olin Vinni piirkonna juht, aga erakonna jaoks olin ma mingi pisike täpike Eesti kaardil. Te võite ise järeldada, et kui piirkonnajuhtidest ei tehta juba välja, et kui palju siis lihtliikmetele tähelepanu pööratakse. Täna ei ole erakonnal sooja ega külma, kas me liikmetena üldse olemas oleme,“ kirjutas Keivabu.

Ta lisas täna, et ta venitas välja astumisega, sest maakonnaorganisatsioon toimis hästi ja kõik toetasid üksteist. Ka uue arendusjuhiga toimis koostöö hästi, aga peale Kristiina Ojulandi väljaviskamist Lääne-Viru reformierakondlaste juhiks saanud Hanno Pevkurilt oleks ta oodanud rohkem tähelepanu piirkonnale. Keivabu mõistis, et ministriameti tõttu on Pevkur väga hõivatud, aga ka kõik teised aktivistid tegutsevad oma päevatöö kõrvalt, kulutades erakonna asjade ajamiseks oma isiklikku aega ja vahendeid, mida keegi neile ei kompenseeri.

Paljudes reformierakondlastes on Keivabu sõnul tekitanud paksu verd ka Venemaaga piirilepingu sõlmimine, kuigi ta lausus, et tema välja astumise puhul piirileping mingit rolli ei mänginud.