Reformierakonna toetus langes tagasi 2019 valimiste aegsele tasemele

 (61)
Martin Helme umbusaldamine Riigikogus
Reformierakonna juht Kaja Kallas riigikogus.Foto: Priit Simson

Pikalt ülikõrge toetusega olnud Reformierakonna reiting on tagasi tasemel, kus ta oli mullu märtsis toimunud valimiste ajal. Ühtlasi on ajaloo madalaimal tasemel kogu opositsiooni toetus.

Kui viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8% küsitletuist, siis eelmise aasta valimistel said nad 28,9% häältest.

Samal ajal kasvatas veelgi oma toetust uus liikumine Eesti 200. Parlamendivälise erakonna toetus on liikunud tõusvas trendis kümme nädalat järjest, jõudes nüüd 16,5%-le.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS küsitlevad iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Keskerakonda 21,6% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad konservatiivne rahvaerakond (14,3%), sotsiaaldemokraatlik erakond (7,5%) ning Isamaa (6,1%). Seejuures on sotside toetus madalaimal tasemel alates selle aasta aprillist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42% ja opositsioonierakondi 36,3% vastajaist. Praeguse opositsiooni summaarne toetus pole varem nii madalal tasemel olnud.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. novembrist 21. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel keskendusid Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat viimase nelja nädala koondtulemusele. Sel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil - telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.