Reformierakonna plaan minna eestikeelsele kooliharidusele on valitsuse jaoks liiga järsk

 (121)
Koalitsioon esitas vastueelnõu, sõnastades vajaduse arengukavale
Kaja Kallas riigikogus
Kaja Kallas riigikogusFoto: Rauno Volmar

Homme võetakse riigikogus päevakorda Reformierakonna algatatud eelnõu muutmaks alus- ja kooliharidus eestikeelseks. Mitmed mullu eelnõud pooldanud EKRE ja Isamaa saadikud ei pruugi seda enam heaks kiita. Koalitsioon kavandab aeglasemat üleminekut.

Homme hääletusele minevaga samasisuline eelnõu läbis lugemise riigikogu eelmises koosseisus, kui pälvis 50 poolt ja kaks vastuhäält. Valitsusele eelnõu kohustuseks panemiseks läinuks vaja 51 poolthäält.

Muu hulgas olid toona EKRE-st poolt näiteks Mart Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas. Isamaast andsid eelnõule rohelise tule Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Marko Pomerants, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester ja Priit Sibul.

EKRE fraktsiooni aseesimees Kaskpeit ütles täna Delfile, et Reformierakonna eelnõu ei pruugi homme EKRE toetust saada, sest tema hinnangul on opositsioonierakond selle eelnõuga pisut hiljaks jäänud.

"Nad ise on 17 aastat võimul olnud ja ei ole midagi teinud. Nüüd lihtsalt tõmblevad," ütles Kaskpeit.

Valitsus planeerib järk-järgulist eestikeelsele õppele minekut

Idee on Kaskpeiti sõnul hea, kuid sellisel kujul pidanuks eestikeelsele haridusele järsult üle minema aastaid tagasi. "See on pikk protsess. Ei ole nii, et täna lööme rusikaga vastu lauda ja homme hakkab toimima," ütles ta.

Seotud lood:

Praegusel hetkel on tema sõnul valitsus välja töötanud parema plaani, et minna üle järk-järgult. Sellega pidavat koalitsioon välja tulema veel sellel nädalal.

Kultuurikomisjoni kuuluv EKRE liige Jaak Valge ütles Delfile, et koalitsiooni planeeritavas eelnõus on paremini paika pandud eestikeelsele õppele ülemineku. "Eesmärk on ju sama - eesti keele selgeks saamine. Küsimus on see, missugune tee tänastes oludes on parim. Peame selle reaalsusega arvestama," ütles Valge.

2021-2035

Valitsusparteid esitasid täna riigikogule menetlemiseks eelnõu, millega teeb valitsusele ettepaneku töötada välja eesti keele arengukava aastateks 2021-2035, mis kindlasti sobib hästi ka Keskerakonna poliitikutele, sest mingit mõju enne järgmisi valimisi vene keelt kõnelevale valijaskonnale sellega ei avaldata.

Eelnõus toob valitsuspartei välja kümme punkti, mida peaks arengukava käsitlema.

Isamaa fraktsiooni liige Üllar Saaremäe ütles pressiteate vahendusel, et koalitsioonipartnerid pon seadnud eesmärgiks töötada välja ka eestikeelse hariduse arendamise plaan, tagamaks lasteaedades ja koolides väga hea eesti keele õpetamise tase.

"Isamaa erakonna prioriteet läbi aegade on eesti keele elujõud, mille tagab haridussüsteemi eestikeelsus ning eesti keele kasutamine kõikides valdkondades," ütles Saaremäe.

Reformierakondlase Jürgen Ligi hinnangul teeb koalitsiooni poolt loodud eelnõu farsina iseendale ülesandeks "ikka ja jälle eesti keele õpet arendada". "Tuntud näitleja esituses pidi see kindlustama tähelepanu kõrvale juhtimise teemalt," kommenteeris Ligi.

Ligi hinnangul jätab opositsiooni eelnõu oma paindlikkusega võimaluse liituda kõikidele erakondadele. "Põhitekst on lakooniline, seletuskiri markeerib ära hulga teemasid ja autorite visiooni, mis pole siiski valitsusele siduv," ütles Ligi.