Reformierakondlane võrdleb elektriauto laadimist mobiililaadimisega
"Me kõik teame ütlust, et alul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Selle ütlusega on ikka erinevaid eestlaste ettevõtmisi iseloomustatud ja elektriautodega seonduv ei ole mingi erand.
Eesti riigi valitsuse tubli töö tulemusena on tehtud kokkuleppe Mitsubishi Corporationiga, mille alusel saab Eesti pool tuhat elektriautot sotsiaalsfääri jaoks ning 50-protsendilise toetusraha teise poole tuhande elektriauto ostjatele. Loomulikult nõuab autode kasutuselevõtt ka vastava laadimisvõrgu rajamist ning sedagi rahastab Jaapani firma CO2 kvoodi eest," kirjutab Kõiv Delfile saadetud vastuses.
"On mitmeid kordi küsitud, et miks me saadud raha hoopis mingil muul otstarbel ei kasuta. Otsene vastus on, et ei saa ega tohigi kasutada. Leping Jaapani firmaga sätestab üheselt, milleks raha kasutada saab ja lepingu rikkumine tähendab Eesti riigi usaldusväärsuse langust ning selle tagajärjel ei maksa Eesti poolt müüdav CO2 kvoot rahvusvahelisel turul enam midagi," lisab ta.
"Neid riike on ilma meietagi, kes tahaks kvooti müüa, aga nende madala usaldusväärsuse tõttu keegi ei osta. Eesti riik on müünud CO2 kvoote miljardite kroonide eest ning sellest rahast kasvatatakse elukvaliteeti samuti Eestis, muudetakse energiasäästlikumaks hulgaliselt hooneid ning rajatakse uuenduslik elektriautode taristu koos tuhande elektriauto kasutuselevõtuga."
Kõivu sõnul avaldub elektriautode kasutegur kõige suuremal määral just linnades, väheneb müra ja õhusaaste.
"Meiega sarnastes kliimatingimustes elavad norrakatest elektriautode kasutajad sõidavad hommikul tööle ja õhtul koju tagasi, igapäevase läbisõiduga alla 100 km päevas ja see on elektriautole jõukohane suure varuga," teab ta.
Kõiv tunnistab, et tõesti võib paista imelikuna asjaolu, et juba praegu käib elektriautode müügikampaania, aga avalik kiirlaadimisvõrk tuleb alles järgmise aasta jooksul.
"Kuid samas, jällegi tagasi pöördudes Norra näite juurde, see ei ole tegelikult takistus. Norras kasutusel oleva 4000 elektriauto laadimine toimub enamus juhtudel öösiti omaniku kodus või päevasel ajal töökoha parklas," möönab ta. "Kusjuures saaks hakkama ka ilma päevase laadimiseta. Eestis toetatakse elektriauto ostja poolt oma koju laadimisseadme soetamist ning vajalikke ümberehitustöid summas kuni 1000 eurot. Me paneme ju oma mobiiltelefoni ka kodus ööseks laadima, mitte ei otsi avalikest kohtadest võimalust juhe seina torgata. Aga võimalus akut laadida ka mujal kui kodus loob kahtlemata kindlustunnet kõvasti juurde, eriti auto puhul."
