Reformierakondlane Keit Pentus: ehitame jalgpalli EM-i jaoks Ida-Virumaale uue staadioni
Kellega on sel teemal räägitud Eesti Jalgpalli Liidust?
Hakkasin seda võimalust uurima 2008. aasta jalgpalli EMi vaatamast koju tagasi tulles. 2008. olid korraldajateks Austria ja Šveits, mängud toimusid sealsetes suhteliselt siiski väikesetes linnades. Hinge jäi kripeldama, et miks ei võiks Eesti kasutada samamoodi võimalust läbi sellise mastaapse ürituse läbiviimise kogu teenindussektorile tõuke andmiseks, riigile tähelepanu toomiseks.
Mis kasu Eestile jalgpalli EMi finaalturniiri kaaskorraldamisest tulla võiks? Palju uusi Eesti sõpru - Eesti tuntuse kasv turismi sihtmaana. Tugev süst majanduse arendamisse - uued töökohad, tõuge infrastruktuuri uuendamiseks. Ja muidugi puhas jalgpallirõõm. Kindlasti maksab korraldamine palju, aga annaks minu arvates ka erakordselt suured võimalused, mida muul moel sellises mahus lihtsalt ei tekiks. Üldjuhul on ka üritus ise rahaliselt plussi jõudnud.
Eesti Jalgpalli Liidust kohtus meie erakonna väike delegatsioon võimaliku jalgpalli EM finaalturniiri Eestisse toomise teemal Aivar Pohlakuga esimest korda umbes aasta tagasi. Viimane kohtumine toimus nädal tagasi Mihkel Uibolehega. Praegune seis on veel nö toetuse otsimise faas, sest on selge, et nii võimsa ürituse kaaskorraldamise õigust saab Eestile taotleda ikka ainult siis, kui on üldine arusaam ja usk sellesse, et tegu on hea ja õige asjaga.
Kellega on sel teemal räägitud alaliitudega Soomes, Lätis ja Leedus?
Rootsi, Soome, Läti, Leedu jalgpalliliitudega on minu teada suhelnud Eesti Jalgpalli Liit. Kellega personaalselt seal räägitud on, oskab ilmselt Mihkel Uiboleht täpsustada.
Kui suur on uute staadionite ehitamise eelarve?
Enne detailide paika panekut oleks konkreetse summa nimetamine ennatlik, sest seda mõjutavaid asjaolusid on väga palju. Kui Eesti oleks ühe alagrupi mängude korraldaja, siis oleks juurde vaja ehitada üks täismõõtmetes staadion ja lisaks oleks otstarbekas edasi arendada juba olemasolevat Lilleküla A. Le Coq Arenat.
Uue staadioni puhul tuleks muuhulgas ka mõelda, kuhu seda rajada. Mina kaaluksin väga tõsiselt ka varianti, et juurdeehitatav staadion asuks Tallinnast väljas. See annaks esiteks võimaluse tutvustada kõigile EMi külalistele ja jälgijatele ka väljaspool Tallinnat asuvat Eestit ja looks töökohti ka Tallinnast eemale.
Ühe võimaliku asukohana võiks minu arvates tõsiselt kaaluda Ida-Virumaad. Seal leiaks staadion pärast jalgpalli EMi ka kindlasti piisavalt spordihuvilisi, et staadionile rakendust leida. Aga asukohana võiks kindlasti kõne alla tulla ka Lõuna-Eesti.
Kindlasti tuleks rahastamisel kasutada kõiki välisraha, sh järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuurifondide kaasamise võimalusi vajaliku infra rajamisel.
Mis saaks neist staadionitest pärast EMi?
Tegu peaks olema multifunktsionaalsete staadionitega, mis jääksid meie enda jalgpalliklubide kasutada, kuid mida oleks võimalik kasutada aastaringselt ja ka muuks otstarbeks kui jalgpalliks. Ma arvan, et tasub kindlasti uurida ka teiste riikide kogemusi, sest eks samad küsimused ja vaidlused on üleval olnud praktiliselt kõikides riikides, kus finaalturniiri korraldatud on.
Uute staadionite rajamisest veel rääkides - eelmisest EMist jäi silma näiteks Klagenfurt, kus on elanikke alla 100 000 ja kus ehitati jalgpalli EMiks uus 30 000 vaatajat mahutav staadion just pidades silmas võimalust, et see hiljem kasutust leiaks. Või umbes 150 000 elanikkonnaga Salzburgi staadion, mis algselt mahutas 18 000 vaatajat, kuid mis EMi finaalturniiriks arendati edasi samuti 30 000 vaatajat mahutavaks staadioniks.
