Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ei kinnitanud ega lükanud seda kuulujuttu ümber. "Kui piirkonnast selline avaldus laekub, siis Reformierakonna juhatus seda kindlasti ka arutab. Oleme hiljuti arvanud erakonnast välja inimesed, kes osalesid Viljandi politseinike vastu suunatud kakluses ja see ei ole ebatavaline, et arvame inimesi välja või arutame seda," teatas Kukk.

Meikar ise lausus täna, et pole võimalikust väljaviskamisest midagi kuulnud. "Selle kohta ei ole minule mitte mingit ametlikku infot tulnud. See on iseenesest muidugi kurb," lausus Meikar.

Eelmise aasta kevadel ja isegi aasta tagasi pidas Meikar oma sõnul oluliseks, et erakonna sees toimuks arutelu, kuhu erakond minemas on. "Mul oleks väga kurb, kui ma ei saaks nende teemadega tegeleda," ütles Meikar, kelle sõnul peaks ta selle jaoks olema endiselt erakonna liige.

Ta tõi uuesti välja kolm olulist teemat, milleks on peale erakonna rahastamise ka sisedemokraatia ja laiemalt see, mismoodi Reformierakond avalikkusega suhtleb, alates ACTAst ja lõpetades meedikutega. Meikar lausus, et olenemata võimalikust väljaviskamisest, on ta jätkuvalt veendunud, et erakond peaks nendel kolmel teemal sisuliselt arutama.

Täna hommikul teatas Reformierakond, et annetab heategevuseks kõik Meikari annetused Reformierakonnale.

Reformierakonna rahastamise skandaal puhkes, kui Meikar avalikustas 22. mail, et ta on annetanud aastatel 2009-2010 Reformierakonnale raha, mis pole tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Meikari sõnul andis talle sularaha tollal Reformierakonna kontoris töötanud Kalev Lillo ja raha palus oma nime all annetada Reformierakonna eelmine peasekretär Kristen Michal, kes töötab praegu justiitsministrina. Nii Lillo, Michal kui kõik ülejäänud Reformierakonna juhtpoliitikud eitavad Meikari jutu õigsust. Reformierakonnal pole nende sõnul varjatud rahastamise probleemi.

Meikari ülestunnistuse põhjal algatati kriminaalasi erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise paragrahvi järgi. Toimus põhjalik eeluurimine, mis lõppes eelmisel esmaspäeval kõigist kahtlustustest loobumisega, sest prokuratuur ei suutnud leida kohtusse minekuks piisavaid tõendeid.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis uurimist juhtinud riigiprokurör Heili Sepp üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Sepp selgitas eelmisel nädalal, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlust selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik. „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist nn „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.