Riigikogu juhatus võttis täna menetlusse Reformierakonna fraktsiooni 9. mail algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu. Selles on mitu punkti, üks neist võimaldaks aga võtta ära eriliste teenete eest saadud kodakondsust, kui inimese suhtumine Eesti vabariiki on muutunud kohatuks.

Eelnõu kohaselt võib valitsus võtta eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsuse inimeselt ära, kui ta ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või Eesti õigusakte või ei austa Eesti põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.

Reformierakond leidis eelnõu seletuskirjas, et kui inimene on saanud Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest, kuid on seejärel muutnud oma suhtumist ega austa Eesti riigi ja ühiskonna toimimise põhiväärtusi, siis on proportsionaalne ja asjakohane võtta temalt ära ka eriliste teenete eest saadud Eesti kodakondsus.

Reformierakond leidis, et nende idee on kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt ei tohi kelleltki võtta Eesti kodakondsust veendumuste pärast.

Toom sai eriliste teenete eest kodakondsuse Keskerakonna esimees Edgar Savisaare algatusel, kui Savisaar oli minister Andrus Ansipi valitsuses. Toomi sõnavõtte on tihti nimetatud kremlimeelseteks ja seetõttu on sotsiaalmeedias tihti tehtud ettepanekuid temalt kodakondsus ära võtta.

ERR-i küsimusele, kas võib nii tõlgedada, et eelnõu algatati eriteenete eest kodakondsuse saanud Yana Toomi pärast, vastas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi napisõnaliselt: "Nii saab. Aga konkreetset juhtumit eelnõu ei lahenda."

Topeltkodakondsuse lubamine

Sama Reformierakonna eelnõu lubaks ka topeltkodakondsust nendele Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Sünnijärgne kodanik saaks olla samaaegselt Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna riikide, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada või Uus-Meremaa kodanik.

Ülejäänud riikide puhul võib Eesti kodanik olla samaaegselt ka selle riigi kodanik, kui vastav riik on sõlminud Eestiga mitme kodakondsuse tunnustamise kokkuleppe. Seega ei välistata ühegi riigiga mitmikkodakondsuse lubamist, kuid seda hinnatakse iga riigi suhtes eraldi. Kaaluda tuleks seda Reformierakonna arvates nende riikidega, kus on ajalooline eesti kogukond, näiteks Gruusia ja Ukraina.

Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.