Reformierakond teeks ülemineku eestikeelsele õppele ära kolme aastaga, koalitsioon jätaks selle üldse tegemata
Reformierakond nimetab enda algatatud otsuse-eelnõus konkreetsed sammud eestikeelsele õppele üleminekuks. Sellega tuleb viivitamatult alustada lasteaedadest, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid ja vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta, mille tulemuseks oleks laste eestikeelne koolivalmidus.
Põhikoolide üleminekus näeb Reformierakond kahte võimalust.
Esimese ja kiirema võimaluse kohaselt toimuks üleminek eestikeelsele kooliastmete kaupa ehk 1.–4. klass, 5.–6. klass ja 7.–9. klass ning seda kolme aastaga. Esimesel aastal läheksid eestikeelsele õppele üle 1., 5. ja 7. klass, teisel aastal jätkaks samad õpilased eesti keeles 2., 6. ja 8. klassis ning uued 1., 5. ja 7. klassid tuleksid järgi. Kolmandal aastal õpiksid juba kõik põhikooli õpilased eesti keeles.
Teise variandi kohaselt algaks üleminek eestikeelsele õppele 1. klassist ning üheksa aastaga oleks kogu kool eestikeelsel õppel. Esimesel aastal õpiksid eesti keeles 1. klassid, teisel aastal 1. ja 2. klassid, kolmandal 1.–3. klassid jne. Ülejäänud klassides suurendataks samal ajal eesti keeles õpetatavate ainete hulka.
"Pikem variant oleks vastus õpetajaskonna probleemile, sest algastmes töötavad klassiõpetajad, kelle õppeks on ülikoolis tekkinud isegi konkurss. Õpetajate puudust peab leevendama ka koolivõrgureform, milleta nad ei saa kunagi täiskoormust," ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi eelnõu arutelul riigikogus.
Riigigümnaasiumides mindaks täielikult eesti keelele üle kolme aastaga.
Üleminek eestikeelsele õppele algaks Reformierakonna nägemuses tuleva aasta 1. septembrist.
Vastukaaluks Reformierakonna algatatud eelnõule võib lugeda Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioon eelnõu "eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks", mis algatati 9. septembril.
Ainsa eestikeelset haridust puudutava punktina võib välja tuua ehk punkti number 2. Selles seisab, et "Töötame välja eestikeelse hariduse arendamise plaani, mis voimaldab lastel jätkata oma õpinguid eesti keeles. Alustame alusharidusest, mis tagab piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tagada igakulgsed vöimalused eesti keelt õppida ja kasutada formaalses ja mitteformaalses hariduses."
Tegemist on punktiga, mis jätab koalitsioonile igas mõttes palju mänguruumi ja võimaldab täielikult eestikeelsele õppele üleminekut sisuluselt lõputult edasi lükata. See on eelkõige Keskerakonna huvi, millega EKRE ja Isamaa on ilmselgelt leppinud.
Ka keskerakondlasest Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles intervjuus Vilja Kiislerile, et tuleb luua võimalusi eesti keelt õppida, aga see ei tähenda, et vene kool kui institutsioon peaks kaduma. Tema sõnul peab igas vene koolis olema tagatud eesti keele õpe, kuid vene kool saab vabalt olla ühise haridussüsteemi osa.
