Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk kinnitas, et erakond ei karda valimisi läbi viia väiksema rahaga, mida tõestasid suurepäraselt viimased riigikogu valimised.

„Suutsime oluliselt väiksema kampaaniaga teha väga hea tulemuse,“ meenutas ta. „Keskerakond kulutas 2011. aasta riigikogu valimistel ühe riigikogu koha saamiseks üle kolme korra vähem raha kui IRL ning kaks korda vähem kui Reformierakond.“

Parempoolseid erakondi sadade tuhandete eurodega toetanud suurettevõtja Toomas Lumani ettepanek valimiskuludele ühetaolise lae seadmisest on Pukki sõnul aga mõnevõrra keeruline.

„Tekib küsimus, kuidas arvestada näiteks kohalike valimiste erisusi?“ küsis ta ja näitlikustas.

2013. aastal on kohalikud valimised. Kui üks erakond paneb nimekirja välja kahesajas omavalitsuses ja teised sajas omavalitsuses ning valimiskulude piir on näiteks 500 000 eurot, siis jääb ebavõrdsesse seisu see erakond, mis kandideerib rohkemates kohtades.

„Teisel erakonnal on saja inimesega nimekirjas võimalik igas omavalitsuses kulutada 5000 eurot, aga esimesel erakonnal kahesajase nimekirjaga poole vähem ehk 2500 eurot,“ tõi Pukk näite.

Keskerakonna hinnangul on mõistlik kaaluda ka Lumani pakutud mahupiiranguid. Pukk tõi näiteks telereklaami sekundipiirangu või välireklaami ruutmeetri piirangu.

„Rahalise lae seadmine on liiga lihtsustatud lähenemine,“ lausus ta. „Selline süsteem võiks aidata vältida olukorda, kus ühele erakonnale müüakse reklaami odavamalt kui teisele, sest kõik on summaliselt-mahuliselt lahti kirjutatud. Selles mõttes on ideel jumet.“

Liikmemaksu kogumine pole erakonna põhitegevus

Kolmandaks pakkus Luman, et erakondadele riigieelarvest jagatav toetus tuleb siduda liikmemaksude laekumisega. Pukk märkis, et Keskerakonna XIII kongressil eelmise aasta augustis tehti põhikirjaline muudatus, mis sätestab, et liikmemaksudest kogutud raha jääb piirkonna kasutada, varem laekus see keskbüroo kontole.

„Seega kui Pärnumaa piirkond kogub näiteks liikmemaksudest aastas 1000 eurot, siis seda saab kasutada vastavalt piirkonna juhatuse otsustele ürituste korraldamiseks, voldikute trükkimiseks,“ selgitas Pukk.

Pukk lisas, et seoses selle süsteemiga on märgata liikmemaksu laekumise kasvu, sest kogutud vahendid jäävad üksnes piirkonna kasutusse. „Samuti oleneb väga palju piirkonna juhatusest ja esimehest – kui jagada juhatuse kümne liikme vahel kõik piirkonna liikmed, nii et igaüks tuletab meelde kümnele piirkonna liikmele liikmemaksu kohustust, siis on tasumise protsent üsna kõrge,“ tõi Pukk välja lisakasu erakonna poolt vaadatuna.

Pukki sõnul on süsteemi rakendanud piirkonnad liikmemaksu tasumisel ka tublimad. Seega on Keskerakond üsna palju tähelepanu pööranud liikmemaksude laekumise suurendamisele.

„Liikmemaksu tasumise ja riigi toetuse sõltuvusse viimine tähendaks aga seda, et erakond peaks suunama jõud peaasjalikult liikmemaksude kogumisele,“ kritiseeris Pukk Lumani ettepanekut. „See aga ei lähe kuidagi kokku erakonna olemusega tutvustada inimestele oma poliitikat ning ärgitada neid kaasa mõtlema ja rääkima. Erakond on vabatahtlik poliitiline ühendus, mis tegutseb programmi ellu viimise nimel.“

Neljandaks peab Lumani arvates hakkama riigieelarvest rahastama tegevust alustavaid erakondi. Puki hinnangul on siin vaja kindlasti täpsemalt süsteemi – kas toetus on rahaline või pakutakse näiteks bürooruume ja kontoritehnikat.

Samuti on tema sõnul vaidluskoht see, kui suur see alustava erakonna rahastus peab olema. Ka peab olema võimalus vältida võimalust, et erakond luuakse vaid raha saamiseks ning hüljatakse peagi.

„Kui aga suudetakse välja pakkuda usaldusväärne ja mõistlik projekt, siis võib selle üle loomulikult arutada,“ tõdes ta.

Reformierakond on nõus kaaluma lahendusi

"Oleme teinud põhiseaduskomisjonile erakondade rahastamise küsimustes ettepanekuid ning ootame erakonnaseaduse võimalike muudatuste arutelult laia osavõttu ja konsensuslikke lahendusi,“ ütles Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kommentaariks Toomas Lumani ettepanekutele.

Reformierakond toetab ja on nõus kaaluma lahendusi, mis aitavad erakondadel rahavajadust vähendada.

„Isiklikult prognoosin, et lähematel aastatel erakondade rahavajadus ja kulude maht väheneb võrreldes varasemaga,“ lisas Kukk.