Reformierakonna vihakõne-eelnõu järgi saaks vaenajaid karistada ka avalikule korrale tekitatud ohu eest
(1)
"Tänu valitsuskoalitsioonile on vaenu õhutamine erinevate vähemuste suhtes muutunud järjest tavapärasemaks. Aga õigusriigis ei peaks see nii olema ja vaenu õhutamine ja avalik vägivallale kutsumine peaks olema kriminaalkorras karistatavad, isegi kui kohe ei ole konkreetseid ohvreid," ütles eelnõu esitanud Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Tema sõnul on vihakõne kriminaliseeriva eelnõu eesmärk, et ühiskonnas vaenu õhutajaid saaks korrale kutsuda.
Reformierakond esitas eelnõu riigikogu menetlusse esmaspäeval, kui oli lahvatanud valitsuskriis siseminister Mart Helme geivaenulikust avaldusest Deutsche Welles.
Eelnõu seletuskirja järgi rikuvad rassism ja ksenofoobia otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtteid. Kuna ohvrid on sageli eriti kaitsetud ega soovi algatada kohtumenetlust, siis tuleb tagada, et rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisalduvate süütegude uurimine ja nende üle kohtumenetluse algatamine ei sõltuks ohvrite esitatud tunnistustest või süüdistustest, öeldakse seletuskirjas.
Eelnõus on välja toodud järgmised põhilised muudatused:
- Seadusesse lisatakse raskendava asjaoluna ka vaenulikkus lähtuvalt tegelikust või arvatavast kodakondsusest, rahvusest, rassist, kehalisest tunnusest, terviseseisundist, puudest, vanusest, soost, keelest, päritolust, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest, seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või varalisest või sotsiaalsest seisundist.
- Kuna kehtiva seaduse järgi saab viha õhutamist karistada ainult siis, kui sellega on tekkinud otsene oht isiku elule, tervisele või varale, aga mitte siis, kui avalikult õhutatakse viha teatud inimeste grupi suhtes, siis pakub eelnõu välja, et vaenu õhutamist saab karistada juba juhul, kui on tekkinud oht avalikule korrale.
Seletuskirja järgi on seaduse eesmärk täita 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsust võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.
Eestit ähvardab trahv
Kuna Eesti ei ole siiani seda kokkulepet täitnud ja vastavaid muudatusi karistusseadustikku sisse viinud, võib riiki ähvardada Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv, vahendas ERR.
Justiitsminister Raivo Aeg ütles rahvusringhäälingule, et komisjon on osadele liikmeriikidele, kellele neil on etteheiteid, saatnud kirjad välja.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik sõnas Delfile, et ühtegi ametlikku pöördumist Eestile sel teemal saadetud ei ole. "Kui ametlik pöördumine meile tuleb, siis viime läbi õigusliku analüüsi ja otsustame edasised sammud," ütles Tuulik.
