Reform tahab kaotada parlamendipensionid

Reformierakond algatas kolmapäeval eelnõu, mille vastuvõtmisel poleks kevadel valitava riigikogu liikmeil enam õigust parlamendipensioni saada.

Algatajate sõnul tuleneb põhimõtteline muudatus tõsiasjast, et viimaste aastate muudatused Eesti pensionikorralduses lubavad riigikogulastel oma palga suuruse tõttu ise oma pensioni kujundada. Nii tagab riigikogu lihtliikme aastapalk pensioni esimese samba aastakoefitsiendiks väärtuse neli, lisaks on saadikuil võimalus liituda pensioni teise sambaga.

Seega on kadunud vajadus ja moraalne õigustus parlamendipensioni järele, põhjendas Reformierakond.

Seadusemuudatus hakkaks kehtima kevadel valitava riigikogu volituste jõustudes ning parlamendipension säiliks viimasesse ülemnõukokku ning aastail 1992-2003 riigikokku kuulunuile.

Parlamendipensionile on õigus riigikogu liikmel, kes on jõudnud seaduses sätestatud vanaduspensioni ikka, tingimusel, et tal on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik või -kindlustusstaaž ja ta on olnud parlamendis kokku vähemalt kolm aastat.

Kui inimene on olnud riigikogu liige vähemalt kolm aastat, on tal õigus saada parlamendipensioni 40 protsenti riigikogu liikme ametipalgast. Üle kuue aasta riigikokku kuulunu saab pensioni 60 protsenti ja üle üheksa aasta riigikogus olnu 75 protsenti parlamendiliikme palgast.

Parlamendipensioni ei saa need pensionieas riigikogu liikmed, kes töötavad edasi riigikogus, presidendina, valitsuse liikmena, riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina.

Tänavune riigieelarve annab parlamendipensionideks 14,4 miljonit krooni ja seda saab 65 inimest. Riigikogu tuleva aasta eelarves kavandatakse pensioni maksmist 76 inimesele.