Reform keeldub kommunismi vastu astumast
Eelnõu algatajate seas on Isamaaliidu fraktsiooni liikmed ning muist Mõõdukate fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni liikmeid.
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul eelnõu praegusel kujul Eestis probleeme ei lahenda ja tekitab pigem lisapingeid.
“Meie seisukohalt ei ole sellisel kujul kommunismiga võitlemine Eesti ühiskonna põhiprobleem,” ütles Atonen ETAle. “Selle asemel, et selliseid deklaratiivseid avaldusi vastu võtta, tuleks riigis tegeleda probleemide lahendamisega.”
Atoneni sõnul on kommunismi kuritegelikuks kuulutamise taga tähelepanu kõrvalejuhtimine teistelt teemadelt.
“Kuna teatud koalitsioonipartneritel on probleeme oma ideede elluviimisel ja on näha teatud asjade ebaõnnestumisi, siis üritatakse lihtsa vaenlase tümitamisega probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida,” sõnas ta.
Koalitsiooninõukogu esimehe Andres Tarandi sõnul ei too eelnõu peale küüditajate, kes on kohtu poolt juba süüdi mõistetud või kohtuotsust ootavad, kellelegi halba. Tarandi sõnul ei saa eelnõu mõista nii, et nüüd algavad uued repressioonid.
Rühm Riigikogu liikmeid andis kolmapäeval Riigikogu menetlusse avalduse eelnõu, millega soovitakse leinapäeval, 14. juunil kuulutada kommunism kuritegelikuks.
Eelnõus märgitakse, et 1940. aasta 16.-17. juunil okupeeris Nõukogude Liit sõjalise jõuga Eesti Vabariigi, kommunistlik okupatsioonirežiim hävitas Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra, riiklikud asutused ja kodanikuühendused ning Nõukogude okupatsioonivõimud panid ebaseaduslikult annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil toime genotsiidi, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid, võõrandasid õigusvastaselt vara ja hävitasid sihipäraselt eesti rahvuskultuuri, muutsid venestamise eesmärgil Nõukogude kodanike Eestisse massilise ümberasustamisega elanikkonna rahvuslikku koosseisu eesmärgiga hävitada eesti rahvus.
Riigikogu märgib otsuse eelnõus, et kuulutab neid kuritegusid toime pannud kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude riigi organid, nagu NKDV, NKGB, KGB ja teised ning nende asutuste poolt moodustatud erakorraliste tribunalide (troikad), samuti õigusevastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide, tegevuse kuritegelikuks.
Samuti rõhutab Riigikogu eelnõus, et Nõukogude riigi jälitus- ja kohtuorganite, õigusvastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide poolt Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest on võrdsel määral vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle osakond Eestimaa Kommunistlik Partei.
“Tunnistades kommunistlikku okupatsioonirežiimi teostanud asutised ja organisatsioonid kuritegelikuks, rõhutab Riigikogu, et see ei tähenda nende liikmetele ja töötajatele kollektiivse vastutuse panekut rez^iimi kuritegude eest,” märgib Riigikogu eelnõus. “Iga isiku osalemise korral eespool nimetatud kuritegude toimepanemises tuleb anda individuaalne eetiline ja juriidiline hinnang.”
Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis olid Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt vaid üheks osaks totalitaarrežiimide inimvaenulikust tegevusest 20. sajandi maailmas. “Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Nende kuritegude kordumise oht ei ole kadunud,” seisab eelnõus. “Äärmuslikele ideoloogiatele tuginevad režiimid ohustavad maailma rahu ja rahvaste vaba arengut seni, kuni nende kuritegelik olemus on lõpuni avamata ja hukka mõistmata.”
Riigikogu rõhutab ka vajadust anda Nõukogude okupatsioonivõimude ning repressiivorganite poolt Eestis ellu viidud genotsiidile ning inimsusevastastele ja sõjakuritegudele ka kohtulik hinnang.
