Reedel lõppes ametlik suplushooaeg

Reedel lõppeb kolm kuud kestnud ametlik suplushooaeg Eestimaa randades. Kogu hooaja vältel tehti suplusvee seiret kokku 82-s supluskohas, neist 50 olid avalikud rannad ja 32 sellised veekogud, mida ametlikult ei avatud, kuid mis on kujunenud meelispaikadeks paljude suplejate jaoks.

Terviseameti teatel oli suplusvee kvaliteet enamikes randades läbi suve hea. Probleeme oli veekvaliteediga üksikutes kohtades. Näiteks oli juunis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Peipsi ääres Kauksi rannas ja Tartus Emajõe Linnaujulas, juulis Pärnu Mai rannas, Tallinnas Stroomi rannas ja Valgas Pedeli rannas. Augustis ei vastanud enam Tartu Anne kanali vesi suplusvee normidele. Anne kanali suplusvee mittevastavuse põhjuste väljaselgitamisega alles käib, sellega tegeleb supluskoha valdaja.

Sinivetikate poolt põhjustatud õitsenguid randades sel suvel ei täheldatud. Tõenäoliselt võib põhjuseks pidada tavalisest jahedamat suve. Järvamaal kerkis juulikuus kahtlus, et Paide ja Türi järves võib olla sinivetikaõitseng. Võetud proovid näitasid, et sinivetikate kogus vees oli liiga väike selleks, et see võiks mõjutada suplejate tervist.

Supluskohtade seirekalender koostatakse supluskohtadele enne ametliku suplushooaja algust. Selle alusel võetakse üks proov enne suplushooaega ja vähemalt 3 proovi suplushooaja jooksul, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg ei tohi olla pikem kui neli nädalat. Enamus supluskohtades toimus suplusvee seire nõuete kohaselt. Sageli aga võeti proove rohkemgi kui määruses nõutud, suuremates supluskohtades isegi iga nädal ning mitmest erinevast seirepunktist.

Pärast suplushooaja lõppu vaadatakse üle ka supluskohtade suplusvee klassid. Uuendatud klassid arvutatakse viimase nelja hooaja suplusvee analüüsi tulemuste põhjal ja avalikustatakse hiljemalt aasta lõpuks Terviseameti kodulehel.