Rebaste kärntõbi levib juba otse koeralt koerale

 (3)
Rebaste kärntõbi levib juba otse koeralt koerale
Foto: Ingmar Muusikus

Lisaks sellele, et rebaste kärntõbi hakkab kergesti külge koertele, on oma lemmikult punetava lööbe saanud nii mõnigi koeraomanik.

Linnas elavate rebaste seas leviva kärntõve tõttu andis Kuressaare linnavalitsus jahimeestele voli rebaste arvukuse piiramiseks neid maha laskma hakata. Linna heakorra järelevalve spetsialist Heino Vipp tõi näiteks, et nädal tagasi pidi üks pere laskma oma koera magama panna, kuna haigus oli loomal vaatamata ravile liialt kaugele arenenud, kirjutab Saarte Hääl.

Kuressaares tegutseva loomaarsti Lea Hioväina kinnitusel on lemmiklooma kärntõve vastu veterinaarilt küll rohtu otsitud, kuid samas ei saa öelda, et kärntõppe nakatumist väga massiliselt esineks. "Paanikaks ma põhjust ei näe, kuid ega rebase koht linnas tõesti ei ole," sõnas Hioväin. Tema sõnul esineb nii koertel kui ka kassidel mitmeid erinevaid nahahaigusi ning kärntõbi on vaid üks nendest.

Loomaarst Margus Birkenfeldt kinnitas aga, et kärntõppe nakatumisi on viimasel ajal olnud piisavalt palju ning kindlasti rohkem, kui veel mõni aeg tagasi. Tema juurde toodud koerad on seejuures olnud väga erinevas seisus - kel on alles haiguse esimesed tundemärgid, kes tõve käes juba kuid kannatanud. "Ka nende jaoks annab midagi ära teha, aga ravi ei pruugi olla nii efektiivne ja see ravi on ikkagi väga pikaajaline," tõdes Birkenfeldt.

Seotud lood:

Birkenfeldti kinnitusel ei ole kärntõve levik samas sugugi vaid Kuressaare probleem. Pigem on mure suuremgi just mõnes maapiirkonnas, näiteks Salmel või Pihtlas. "Kuressaare linnas on aga see halb asi, et nakkus on hakanud levima mitte enam rebaselt koerale, vaid otse koeralt koerale," tähendas ta. Sama tendentsi on tema sõnul tegelikult märgata ka väljaspool linna.

Saaremaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Andro Jürissoni sõnul levib kärntõbi kiiresti, kui selle edasikandjaid on ohtralt. Ning rebaste arv ongi aasta-aastalt aina kasvanud. "Rebaste kärntõbi on nakkuslik nahahaigus, mida põhjustab naha parasiitlest Sarcoptes canis ehk siis koerte sügelislest," selgitas Jürisson.

Koer nakatub, kui ta on olnud parasiidikandjaga otsekontaktis, aga ka saastunud pindade kaudu. Pealegi ehitab inimene iga aastaga aina enam täis kunagi rebaste ja kährikute asurkonnale kuulunud alasid ning osa inimesi koguni toidab rebasekutsikaid, mistõttu neil puudub inimesekartus. "Kõik see loob võimalused, et sügelislestaga nakatunud rebane annab haiguse edasi ka meie lemmikloomale," märkis Jürisson.

Kärntõve peiteperiood on kuni kolm nädalat ning koertel algab see tavaliselt peapiirkonnast, levides sealt kerele edasi. Loomal tekib tugev sügelus, koer nühib pead vastu maad ja kratsib sügelevat piirkonda tagajalgadega, kahjustades nahka veelgi. Kahjustatud piirkonnast langevad karvad välja.
"Oluline on ravi ajal koera pesakoht puhas hoida, et vältida uuesti nakatumist," rõhutas Jürisson.

Haigelt koeralt või ulukilt võib aga nakkuse saada ka inimene, kuid inimesele see ohtlik ei ole, pigem lihtsalt ebameeldiv. Nahal tekib lööve - punetavad täpid, mis ei sügele. Margus Birkenfeldti sõnul on näiteks lapsed kärn-tõve saanud koeraga mängides. Inimesel kaovad haigustunnused aga kiiresti, sest see parasiit ei suuda inimese nahas paljuneda.