Rebala rahval on muinsuste kaitsest kõrini

Rebala kaitsealal elavad inimesed on tüdinud piirangutest, mis neil vabalt oma muinsuste keskel elada ja majandada ei lase, samas riik ei paku mingeid soodustusi ega tuge.

“See on täiesti jabur, et Rebala muinsuskaitsealal on Maardu karjäärid ja Tallinna prügimägi koos. Muinsuskaitsjad peaksid ikka väga täpselt mõtlema, mida nad kaitsta tahavad ja missugustes piirides,” räägib Harjumaa Jõelähtme valla volikogu liige Toomas Kümmel, kirjutab Maaleht.

Jõelähtme vallas on 74km2 maalahmakas muinsuskaitse alla võetud. See on tervelt kolmandik vallast. Kui Rebala piirkond 1987. aastal kaitse alla võeti, käis parasjagu fosforiidisõda ja mõeldi: paneme piiri fosforiidikarjääridele ning päästame ajaloolised külad ja maastikud hukust.

Nüüd on aga esialgsest vaimustusest saanud tülpimus: käsk, keeld, kontroll ja piirang on peamised hoovad, mille abil Rebalas muinsusi kaitstakse. Samas raha riik muinsuskaitseala (MKA) korrashoiuks suurt ei eralda.

“Vald annab aastas üle miljoni krooni, et Rebala muuseumi ja selle töötajaid üleval pidada, aga riigilt saame aastas vaid 40 000,” nendib vallavanem Ardo Lass.

Agu Kööp Kallavere külast kurdab, et ei tohi oma õue ühtki puud ega põõsast ka istutada, kui vald ja muinsusametnik ei luba. “Oma peaga ei tohi maad harida, televisiooniantenni katusele panna, muru niita, võsa raiuda. Ei tohi porgandipeenart ka teha! Täielik absurditeater!”

“Igal pool peab inimene oma majapidamise eest ikka ise vastutama, ka mujal on miljööväärtuslikud alad ja seal on täpselt sama lugu,” pareerib Rebala MKA juhataja Margit Pärtel. Ta lisab, et üksikute mälestiste korrashoiuks saab taotleda toetust riigilt. “Kuid seda pole minu teada enne tehtud,” tõdeb ta samas.

Aga maade korrashoiuks ei ole siin alal tõepoolest mingisugust toetussüsteemi, seda tunnistab ka Rebala MKA juhataja.