Ravimiameti ravimistatistika büroo juhataja Ly Rootslane ütles Eesti Päevalehele, et töörühma üks eesmärke on selgitada, kui suur oli eri ravimite käive apteekides eelmisel aastal.

“Uuringu tulemusel selgub, millise hinnagrupi ravimeid müüakse enam ja millist juurdehindlusmäära kõige sagedamini rakendatakse,” selgitas Rootslane. Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsleri Katrin Saluvere sõnul tahab ministeerium töögrupi moodustamisega ning apteekide analüüsiga ohjata ravimite ostmise kulusid.

“Viimasel ajal on kallitest ravimitest palju juttu olnud. Tahame kontrollida väidet, et juurdehindlused on apteekides paigast ära ning et paljud apteegid on äärmiselt kasumlikud,” lausus Saluvere.

Ly Rootslase sõnul reguleerib ravimite juurdehindluse piirmäära valitsuse 1996. aasta määrus, kus on näidatud ühe originaali maksumuste vahemikud ja vastavalt sellele kehtestatud juurdehindluse piirmäärad. “Selle ajaga on nii mõndagi muutunud ja õigusakte vaadatakse üle,” lausus Rootslane.

Valitsuse määruse kohaselt tohib ravimite jaemüügil sõltuvalt ravimi hinnaklassist juurdehindluse määr olla 15-70 protsenti. Hulgimüügil on kehtestatud juurdehindluse määraks 5-20 protsenti.

Võimalusi praeguste määrade muutmiseks on asekantsler Saluvere sõnul mitmeid. Näiteks ei pea juurdehindluse määramisel lähtuma vaid kindlast protsendist, nagu seda tehakse praegu. “Juurdehindluse määramine võiks toimuda hoopis teistel printsiipidel.”

Tema sõnul võib kaaluda ostetavast kogustest sõltuvat juurdehindlust, samuti võib kõne alla tulla juurdehindluse määramine apteegist ja selle asukohast sõltuvalt. “Apteekidele peab jääma võimalus kasumit teenida. Seetõttu on tegu keerulise tööga,” ütles Saluvere Eesti Päevalehele. Asekantsleri sõnul on töörühma uuringu eesmärk algatada ka avalik diskussioon, mille tulemused kajastuksid uues ravikindlustuse seaduses.

Apteekide müügipoliitikas on odavamate ravimite juurdehindlus suurem ning kallimatel väiksem. See annab apteekidele võimaluse teenida tulu ka odavamate rohtude müügist. Saluvere sõnul on olukord palju muutunud, kuna kallite ravimite osakaal on kasvanud, mis eeldab juurdehindluse analüüsimist. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri sõnul pole apteeke uurima hakkava töörühma loomine tingitud valitsuse vahetusest, vaid see tekkis eelmisel aastal.

Ravimiameti andmeil oli 2000. aastal apteekide brutokäive 1,3 miljardit krooni. Ravimite osakaal müüdud kaubast oli 89 protsenti. Apteegi keskmine käive oli 4,76 miljonit krooni. 2001. aastal oli ravimituru suurus hulgimüügihindades 1,29 miljardit krooni.