Ravimid kallinevad vaeste abipalvete kiuste

Ehkki juba praegugi pöörduvad inimesed patsientide esindusühingu poole murega, et ravimite jaoks tuleb raha leida toidu arvelt, tõstis riigikogu ravimite käibemaksu viielt protsendilt üheksale.

Keskmine ravimikulu elaniku kohta oli mullu 2276 krooni: kuna paljud ei tarbi ravimeid, siis nende kulud, kes tarbivad, on märgatavalt kõrgemad. 46 protsenti ravimite hinnast on inimese enda kanda, mis on üks Euroopa kõrgemaid määrasid (keskmine on seitse protsenti), kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei soovinud vastata küsimusele, kuidas peaksid hakkama saama need, kellele ravimite hind hakkab üle jõu käima. Ministeeriumist saadetud vastuses märgitakse, et retseptiravimi hinnatõus patsienti palju ei puuduta.

Leevendust peaks pakkuma uus kavandatav muudatus, millega kaotatakse 50-protsendise soodustusega ravimitel siiani kehtinud 200-kroonise hüvitamise piirmäär.

See tähendab, et näiteks 500-kroonise ravimi puhul tasub inimene kohustusliku 50 krooni ja ülejäänust poole, ehk 225 krooni, haigekassa tasub samuti 225. Enne tasus haigekassa vaid 200 krooni.

Kahju, mis saadakse käibemaksu suurenemisest riigieelarvesse, on suurem kui kasu, leiab peaproviisor Kaidi Sarv. Soodustusi kompenseeritakse ju samuti maksumaksjate kogutud haigekassa rahaga: ka selle pealt tuleb nüüd tasuda kõrgemat käibemaksu. Selle võrra jääb vähem järele otsest raha ravimitele.

„Hinnatõus mõjutab otseselt kõige vaesemaid ja viletsamaid, keda tuleb hiljem taas ühisest ravirahast ravida, kui nende haigused edenevad,” märkis Sarv. „Majanduslikult kindlustatud inimesena pole ministril ettekujutust, mis olukorras viibivad mõned mitme diagnoosiga patsiendid tegelikult,” kommenteeris Anne Veskimeister patsientide esindusühingust.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines