Ravimiamet mürgiste kemikaalide müüki ei uuri, aga hoiatab imeliste kõhnumisrohtude eest

"Kehakaalu alandamiseks ei ole olemas ühtegi imeravimit," ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. Ühe väidetava "imeravimina" müüdava surmavalt mürgise kemikaali DNP osas aga ravimiamet menetlust alustada ei saa - tegu ei ole ravimiga.

"Ravimiamet saab kommenteerida niipalju, et tegemist ei ole ravimiga vaid mürgise kemikaaliga. DNP-d kasutatakse pestitsiidide, antiseptikumide, pleegitajate jt ainete tootmises," ütles Delfile ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.

Kemikaalid ei kuulu tema sõnul ravimiameti järelevalve alla. Ravimiametil on teadmine, kas aine on ravim või mitte, ja kui on ravim, siis kas see on Eestis lubatud või mitte ja mis on riskid.

Ravimiameti pädevuses on teha järelevalvet ravimite ja nende seaduslike käitlejate üle st tegevusloaga ravimite käitlejad (ravimitootjad, hulgimüüjad, apteegid). Antud juhul on tegemist kemikaaliga, mis ei ole ravim. Kiisa sõnul peaks ebaseaduslikku majandustegevust menetlema politsei- ja piirivalveamet. Ravimiamet on politsei- ja piirivalveametiga suhelnud ja info ainete kohta edastanud, lisas ta.

"Üldise sõnumina tahaks inimestele siiski öelda järgmist: kehakaalu alandamiseks ei ole olemas ühtegi imeravimit. Esmalt tuleb arsti abiga selgitada välja ülekaalu põhjus. Kui ülekaal on põhjustatud haigusest (nt hormonaalsed häired), siis tuleb alustada arsti poolt määratud ravi," ütles Kiisk.

Kui aga põhjuseks on toitumisharjumustest ja vähesest liikumisest tingitud rasvumine, siis tuleb kaalu langetamiseks abi otsida toitumis- ja trenniharjumuste muutmisest, seda võib teha spetsialisti nõu varal. "Paraku siin lihtsaid ja mugavaid lahendusi kehakaalu langetamiseks ei ole," nentis Kiisk.

DNP ehk dinitrofenool

Teadaolevalt kasutati USA-s DNP-d 1930ndatel kaalualandajana, kuid keelati 1938. a. kõrvaltoimete tõttu. Selle kasutamisel kehakaalu alandamise eesmärgil registreeriti tõsiseid kõrvaltoimeid, sh surmajuhte. DNP ägeda mürgistuse korral (suures annuses kasutamisel) tekivad iiveldus, oksendamine, higistamine, pearinglus ja peavalu, kehakaalu langus. Kroonilise mürgistuse (pikaajalisel kasutamisel) nähtudeks on silmakahjustuse (katarakti) teke, nahakahjustused, luuüdi, närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna häired, kaalulangus.

Äge mürgistus võib tekkida, annuses 1-46 mg/kg/päevas.

On teada juhte, kus 6 mg/kg/päevas lühiajalisel või 1-4 mg/kg/päevas pikaajalisel kasutamisel tekkisid vereloomehäired ja nahakahjustused.
2-4 mg/kg/päevas annuste kasutamine (nii lühi- kui pikaajaliselt) on viinud katarakti tekkele, mis võib lõppeda nägemiskaotusega.