Ravimiamet: ibuprofeen ei süvenda koroonaviiruse nähte ega raskenda haiguse kulgu, palaviku alandamiseks olgu aga esmavalik paratsetamool

 (129)
Tiina Kõrtsini, Õhtuleht
Tiina Kõrtsini, ÕhtulehtFoto: TIINA KÕRTSINI, Õhtuleht

Ravimtaimedest koroonaviiruse ega laiemalt viirushaiguste vastu aga abi pole, küll on taimedest kasu tervise hoidmisel.

Nädalavahetusel hakkas üle maailma levima Prantsusmaa tervishoiuministri hoiatus, et mitmed tuntud käsimüügiravimid, näiteks ibuprofeen, mida kasutatakse palaviku, valu ja põletiku korral, võivad COVID-19 haigetel sümptomeid hoopis halvemaks teha. Eesti Päevaleht ja Delfi kontrollisid asja ravimiametist ning müüt lükati ümber.

“Täna teadaolevate andmetele tuginedes ei süvenda ibuprofeen COVId-19 nähte ja ei raskenda kulgu,” rõhutas ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla eelkõige sõnapaari "täna teadaolevatel" andmetel. “Paratsetamool ja ibuprofeen langetavad mõlemad efektiivselt palavikku ning on mõistlikul kasutamisel väikese kõrvaltoimete riskiga. Nad on erineva keemilise struktuuriga ning neil on erinev kõrvaltoimete profiil.”

Samas ei saa öelda, et üks on täiesti ohutu ja teine ohtlik ravim.

Uusküla viitas, et paratsetamool on alati olnud esmavaliku ravim palaviku langetamisel. Samas, hoiatas Uusküla, on paratsetamooli üleannustamisel tõsise maksakahjustuse risk. Teatud haigusseisundite korral võib maksakahjustus tekkida ka tavaliste raviannuste kasutamisel, näiteks:
- alla 50 kg kaaluv täiskasvanu kasutab täiskasvanu annuseid (1000 mg 6 korda ööpäevas);
- olemasoleva maksahaigusega patsient, Gilberti sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
- krooniline alkoholism;
- krooniline alatoitumus;
- organismis vedelikupuudus (nt oksendamise või kõhulahtisuse korral).

Seotud lood:

Uusküla viitas, et need patsiendid ei peaks paratsetamooli kasutama, eelistada tuleks ibuprofeeni. “Paratsetamooli ohutusprofiil on üldiselt hea, tõsiseim risk on rasked nahareaktsioonid, sagedamini esinevad kergemad allergilised reaktsioonid.”

Ibuprofeeni kasutatakse peamiselt valuravimina (mittesteroidne põletikuvastane ravim), sh reumaatiliste haiguste korral. Ibuprofeen langetab ka palavikku ja on heaks alternatiiviks neile, kes ei saa kasutada paratsetamooli. “Samas on ibuprofeenil, sarnaselt teistele mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele teatud kõrvaltoimed (seedetrakti ja suurtes annustes südame-veresoonkonna kõrvaltoimed). Mõistlik (lühiajaline) ja raviannuses ibuprofeeni kasutamine on siiski ohutu ja kõrvaltoimeid tekib harva. Kuna oma toime tõttu vähendab ibuprofeen põletikunähte (punetus, turse, valu), võib ta teatud juhtudel varjata infektsiooni levikut. See on teadaolev info ja kirjas täna ka ravimiteabes,” märkis Uusküla.

Kuid millest siis tekkis meediakära? Prantsusmaa tervishoiuminister Olivier Véran, kes on neuroloog, tviitis ju laupäeval sõnaselgelt: kui sul on palavik, võta paratsetamooli.
Ta hoiatas, et põletikuvastased ravimid võivad nakatunute haigussümptomeid hoopis raskemaks teha, ka tüsistused võivad olla rängemad. Põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, kortisoon jm) võivad nõrgendada inimese immuunsüsteemi.

Maia Uusküla selgitas, et Prantsuse terviseminister soovitab ibuprofeeni mitte kasutada viidates sellele teadaolevale toimele (põletikunähtude varjamine) ja uuringule, mis viidi läbi pärast Prantsusmaal teatatud juhtudest infektsiooni ägenemise kohta. Uuringus selgus, et bakteriaalsed infektsioonid võivad ibuprofeeni taustal ägeneda (sisuliselt ei märka patsient ibuprofeeni võttes, et infektsioon süveneb, mis on ka praegu teada), samuti võivad ägeneda varicella (tuulerõugete ja vöötohatise) nahanähud. Samas teiste maade andmed (UK, Saksamaa) sellist trendi ei näidanud. Kõiki selle võimaliku reaktsiooni kohta olemasolevaid andmeid hinnatakse praegu Euroopas ühtselt.

Hiina meedias räägitakse aga palju ka sellest, et koroonaviirust saab ravida ravimtaimedega.
Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja, farmakognoosia professori Ain Raali sõnul pole ravimtaimedest koroonaviiruse ega laiemalt viirushaiguste vastu aga abi. “Kui me räägime juba organismis võimutsevast viirusest, siis taimset vahendit, mis viirust pärsiks, ei teata. Taimedel on toime vähestele viirustele,” ütles Raal. “Kui oled juba haigestunud, siis ravimtaimedest ainus, millest on teadaolevalt leevendust, on siilkübar ehk punane päevakübar. See on ainus ravimtaim, millel on inimuuringutega tõendatud toime, et see vähendab haigestumise riski viiruslikesse haigustesse ja kui inimene juba on haigestunud ning sümptomaatika välja kujunenud, aitab leevendada sümptomeid ja kiirendada tervenemist,” ütles professor.

Seejuures on oluline teada, et siilkübarast ei maksa ise kodus teed või viinatõmmist teha, vaid tuleks osta tinktuuri apteegist. “Toimeained on spetsiifilised ja eeldavad tööstuslikku töötlemist,” lisas Raal.

Tervise hoidmisel on taimedest rohkem kasu.“Siin on taimedel võimalus teha koostööd tervisliku eluviisi momentidega ja suurendada lootust terve püsida,” ütles ta.

Näiteks pärnaõie ja nurmenuku teed võib juua nii terve kui haigena. Haigena on vaja palju vedelikku tarvitada ja ravimtee sobib hästi, sest lisaks viirusjääkide organismist väljaviimisele annab see ka lisaväärtuse. Näiteks nurmenukul ja kibuvitsaviljade tõmmis sisaldavad märkimisväärselt palju C-vitamiini.

Koroonaviiruse ravis on rahvasuus levimas ka jutt, et tasuks juua pikalt keedetud ingveritõmmist. Professor Raal selles erilist kasu ei näe. “On kirjeldatud hulgaliselt juhtumeid, kus ingver aitab kõrge palavikuga kulgevate haiguste korral koos muude ravimitega palavikku langetada, kuid otsest viirusevastast toimet sel pole,” sõnas ta.
Hiina püüab koroonaviirusega võidelda oma rahvameditsiini abil, kuid selle efektiivsus pole tõendatud.

Hiinas Wuhanisse kahe nädalaga püstitatud kiirhaiglas koosnes patsientide ravi kaks korda päevas antavast Hiina meditsiini ravimsupist. “Kopse puhastav ja organismist mürke välja viiv supp” sisaldas 20 erinevat taime, peamiselt efedrat, kaneeli ja lagritsat.

Selle segu – ja laiemalt Hiina meditsiini – raviomadused pole tõestatud, kirjutab CNN. Teadlased pingutavad Covid-19-le ravi ja vaktsiini leidmise nimel, aga seni on Hiina valitsus otsustanud kasutada traditsioonilist Hiina rahvameditsiini, kuigi tõendatud ravitoimet sel pole. Hiina statistika kohaselt sai rohkem kui 85% sealsetest haigestunutest ehk enam kui 60 000 inimest kaasaegse viirusvastase ravi kõrval ka traditsioonilise rahvameditsiini ravimeid.

Hiina ametliku rahvameditsiini keskuse esindaja Yu Yanhong väitis möödunud nädalal peetud pressikonverentsil, et lääne ja Hiina meditsiini koostoime osas on juba tehtud kliiniline uuring, mis näitas, et Covid-19 kergemalt põdenud patsientidest 33% paranesid kiiremini kui üksnes tõenduspõhise meditsiini ravimeid kasutanud patsiendid.

Washingtonis asuva Rahvusvaheliste suhete nõukogu vanemteadur Yanzhong Huang ütles aga, et nimetatud uuringusse tuleks suhtuda ettevaatusega. “Tuleb meeles pidada, et 80% koroonaviiruse patsientidest ongi kerged juhtumid, mis paraneksid ka juhul, kui üldse mitte mingeid ravimeid manustada,” ütles ta.

Hiina valitsus õhutab oma traditsioonilise meditsiini kasutamist nii kodu- kui ka välismaal mitte (üksnes) usust selle toimesse, vaid tegu on suure äriga, mille mullune käive oli laias laastus 430 miljardit dollarit.

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO tunnustas 2018. aastal ühte Hiina meditsiini alusteost, kuid see pole vähendanud teadusringkondade kahtlusi Hiina meditsiini toimivuse ja isegi ohutuse osas.

Biomeditsiini teadlaste kogukonna hinnangul on WHO mööda vaadanud mõnede Hiina meditsiinis kasutatavate taimede mürgisusest ja teiste osas pole piisavaid tõendeid efektiivususe kohta. Samuti ollakse mures, et WHO tunnustus innustab Hiina meditsiini tarbijaid ja ärimehi veelgi enam salaküttima niigi juba ohus olevaid ja Hiina meditsiinis ravimina kasutatavaid loomi nagu ninasarvikud ja pangoliinid.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543