Statistika järgi, millele senini on tuginenud sotsiaalministeerium, oli ravikindlustamatuid mullu novembris 64 000 ja 2008. aastal 56 800 — need arvud saadi rahvastikuregistri andmetest haigekassa ravikindlustatute lahutamisel, kirjutab Eesti Päevaleht. 

Eesti riik on jätnud ravikindlustamata inimeste toetamise kohalike omavalitsuste kanda, tagades kindlustamatutele üksnes vältimatu arstiabi, kui nende tervis on juba väga halvaks läinud.

„See, kuidas ja kui palju omavalitsused neil inimestel esmatasandi- ja eriarstiabi tasuda aitavad, sõltub praegu aga täiesti iga omavalitsuse suvast,” sõnas õiguskantsleri nõunik Mari Amos.

Õiguskantsleri büroo seisukoht ongi, et kui selle abi tagamine on juba jäetud omavalitsuste kanda, võiks sellel siiski olla ka kindlad ühtsed raamid, ning abi saamine ei peaks sõltuma sellest, mis omavalitsuses abivajaja satub olema.

Uuringust selgus samuti, et enamasti omavalitsused nendest võimalustest kõval häälel kindlustuseta inimesi ei teavita.
„2010. aastal võib veidi suureneda nende inimeste arv, kelle töötuse periood on veninud suhteliselt pikaks, ning nad loobuvad tööotsingutest, kaotades seetõttu ka ravikindlustuse,” tõdes töötukassa juhatuse liige Pille Liimal.