Raul Adlas kiirabi kasvanud koormusest: osa patsiente ootas ainult tabletti

 (6)
Raul Adlas kiirabi kasvanud koormusest: osa patsiente ootas ainult tabletti
Foto: Annika Haas

Tallinna kiirabi uuringust selgub, et kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade poole pöördumiste arv on aasta-aastalt kasvanud ning nüüdseks ollakse olukorras, kus suurõnnetuse korral võib juhtuda, et ei jõuta piisavalt kiiresti abi anda.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas rääkis Delfile, et kuna viimase pooleteise aasta jooksul on kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormus märgatavalt suurenenud, siis otsustati kolleegide abiga korraldada uuring, et koormuse tõusu põhjused välja selgitada.

„Hakkasime analüüsima, miks see nii on, sest see on otseselt oht, et me ei suuda kõiki kiirabi väljakutseid õigeaegselt teenindada, kuna ressurssi juurde ei ole tulnud. Pigem vastupidi – rasketel aegadel on resurssi kokku tõmmatud,” rääkis Adlas.

Analüüs näitas, et suur osa patsientidest olid klassikaliste krooniliste haiguste põdejad, kelle elu otseselt ohus ei olnud. Perearsti või eriarsti poole pöördumise asemel eelistasid nad mingil põhjusel aga kiirabi või haigla EMO poole pöörduda. Perearstide ja eriarstide vastuvõtule minemiste arv on uuringu järgi samas vähenenud.

Peamine põhjus, miks patsiendid kiirabi poole pöördusid, oli Adlase sõnul uuringu järgi see, et neil puudus selge arusaam oma tervislikust seisundist. Näiteks polnud osa kroonilistest haigetest eriarstiga pikalt, mõnel puhul ka terve aasta, suhelnud. Samas ootas küsitletud kiirabi kutsunuist 40 protsenti lihtsalt süsti ja 25 protsenti tabletti.

Seotud lood:

Töö kokkuvõttes märgiti, et üks koormuse tõusu põhjus võib olla esmatasandi arstiabi mittepiisav kättesaadavus. Lisaks nenditi, et tegelikult ei ole kiirabi valmis perearste asendama. Adlas sõnas, et uuring ise küll lahendusi ei paku, kuid sügisel on plaanis teemat koos terviseameti ja haigekassaga kindlasti ka riigi tasandil arutada ja nõnda lahendusi otsida.

Anneli Talvik: inimesed on muutunud närvilisemaks

Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik ütles Delfile, et selleks, et kiirabi koormuse tõusu perearstide poole mitte pöördumisega seostada, tuleks patsientidelt uuringut tehes ka küsida, miks nad perearsti juurde ei läinud - kas mugavusest või valisid tahtlikult kiirabi või oli olukord kriitiline ja oma perearstile ei pääsenud piisavalt kiiresti. Samas on Talviku hinnangul arstid suure koormuse tõttu nii väsinud, et nad ei jaksa hakata näiteks EMOs asjata pöördunud inimest ära saatma, vaid võtavad vastu ka patsiendi, kes oleks võinud perearstile minna.

Perearstide endi koormus võib Talviku sõnul olla küll veidi vähenenud, kuid seda seetõttu, et pereõdede tähtsus kasvab. Perearstide ja pereõdede patsiendid kokku arvestades on pigem koormus ka neil kasvanud. Samas leiab Talvik, et tema töö eripära ongi see, et kui ta tööd hästi teeb, siis pole patsiendil järgmisel päeval vaja enam tema poole pöörduda ja seeläbi on homme vähem tööd.

Eriarsti juurde pääsemine on Talviku kinnitusel aga jätkuvalt väga keeruline. Inimesed on muutunud samas üha närvilisemaks ning majanduslanguse taustal on tekkinud ärevus ja stress. Säärane on Talviku hinnangul paraku hetkel ühiskonna hetkeseisund. Teinekord satuvad patsiendid sümptomi ilmnedes paanikasse ning ei mõtle, et sobiv ravim on sahtlis tegelikult olemas ja kiirabi kutsuda ei ole vaja.

Kiirabi kutsutakse Talviku sõnul olulise põhjuseta seetõttu, et tegu on tasuta teenusega ning samal ajal ei ole täpselt teada, kuhu peaks töövälisel ajal pöörduma. Perearst märkis, et mida parem on meditsiini kättesaadavus, seda suurem on nõudlus selle järele. Talvikule sümpatiseerib võrdlus kaubamajaga, kus kõik müüdav on tasuta. Sellisel juhul inimesed võtavad ikka rohkem kui vaja ega mõtle, kas neil on kõike pihku haaratut ikka tarvis. Nii peaks mõtlema ka ühiskond laiemalt, miks ei võeta sahtlist rohtu, vaid kutsutakse kiirabi. Talvik leiab, et inimestel on kahjuks liigagi sageli tekkinud õpitud abitus ja neile meeldib, kui keegi neid rahustab. Isegi kui see tähendab ütlemist, et tulebki võtta too sahtlis olev ravim või teha jalavanni.

Paraku tuli Talvikul nentida ka, et meditsiin on Eestis alarahastatud ning arstid ja õed töötavad jabura koormusega ja teevad liiga pikki tööpäevi. Kui aga palk oleks suurem ja tööpäevad mõistliku pikkusega, siis võtaksid arstid ka liigseid pöördumisi kui paratamatut tööd ning ei näeks selles probleemi - praegu viibki halb tervishoiukorraldus süsteemi häiresse. Üks tilk võib karika üle ääre ajama panna.Seega tuleb otsa vaadata poliitikutele, kelle võimuses on arstide läbipõlemist vältiva koormuse ja pingele vastava tasu leidmisega tegeleda. Alati polegi asi Talviku kinnitusel tasus, aga kui arste ja õdesid on puudu, siis väheneb kättesaadavus igal juhul.

Tallinna haiglate EMO koormuse kasv (2009-2011)
• Ida-Tallinna keskhaigla 19 protsenti
• Lääne-Tallinna keskhaigla 12 protsenti
• Põhja-Eesti regionaalhaigla 18 protsenti