Ratastoolis tudengit ootab ülikoolis kannatus

Tallinna ülikooli ratastooliga üliõpilase Jürgen Kuke loengud toimuvad ülikooli liftita peahoone neljandal korrusel. Loenguses jõuab ta tänu kursusekaaslaste musklitele.

Kilingi-Nõmmelt pealinna kõrgharidust taga nõudma tulnud 21-aastane Jürgen Kukk on oodanud kohta Tallinna ülikooli ühiselamus alates sügisest. Ratastooliga liikuv noormees alustas informaatikaõpinguid mullu sügisel, kuid ka äsja renoveeritud Karu tänava ühiselamusse pole tal asja, sest kõrge esitrepi tõttu ei pääse ta lihtsalt majja sisse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sügisest saadik elab Kukk puuetega inimeste koja kütteta ja elamiseks mittemõeldud ruumides. Nüüdseks on tuttavad tulnud noormehele appi ning lubanud talle elamiseks oma korteri.

Ka loengutesse pääsemisega on omajagu tegemist, sest need toimuvad ülikooli peahoone neljandal korrusel ja lifti majas ei ole. Sinna jõuab ta üksnes tänu oma kursusekaaslaste tugevatele musklitele, sest nemad kannavad teda iga päev üles-alla. “Ka valikained valin selle järgi, mida sõbrad valivad,” ütles Kukk.

Ülikooli kantsleri Aivar Reidla sõnul on ühiselamu sissepääs liiga kitsas, et teha see ratastooliga läbipääsetavaks. Ühtaegu keelavad ohutusnõuded ka varuväljapääsu treppidele liikumisteed ehitada, sest muidu ei pääseks sealt tulekahju korral välja. Reidla sõnul vajaks ühiselamu ratastooliga liikujale sõbralikuks muutmiseks osalist lammutamist ja ümberehitamist. “Selle asemel ehitatakse Tallinna ülikooli ja kunstiakadeemia uus ühiselamu ratastooliga liikujale sõbralikuks. Ühiselamu peaks valmima 2010. aastal.”

Narva mnt 25 maja on nimelt muinsuskaitse all ja sellesse majja ei või ülikool lifti ehitada. Ülikooli pressiesindaja Krista Männa sõnul eeldab loengute ringitõstmine jälle pikemat plaanimist, sest ülikooli auditooriumid on hommikust õhtuni kasutuses ning loengute algused ja lõpud on eri aegadel. “7. jaanuaril saime haridusministeeriumilt teate, et Jürgen Kukele on alates 15. jaanuarist eraldatud tuba Tallinna tehnikaülikooli ühiselamu invaboksis,” teatas Männa. See aga ei sobi Kukele hästi kauguse tõttu ülikoolist.

Sel õppeaastal on ülikoolile endast teatanud kuus liikumispuudega inimest, kellest kaks on ratastoolis, ning kolm kuulmis- ja viis nägemispuudega isikut.

MTÜ Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi projektijuhi Inna Grozdova sõnul õppisid eelmisel aastal 16 nende liiget ülikoolis, vähemalt nii paljud on ametlikult endast teada andnud, kuid tema hinnangul on see hulk suurem. “Suur õnn on, kui puudega laps lõpetab põhikooli,” tõdes Grozdova, keda teeb murelikuks, et ka need vähesed, kes ülikoolini jõuavad, peavad rinda pistma veel arvukate raskustega õppetöö korraldamisel ja elamispinna leidmisel.

“Palju oleneb sellest, kui vastuvõtlik on koolikollektiiv ja kas ollakse valmis asju veidi ümber korraldama.Tihti ei olegi küsimus rahas,” sõnas Grozdova.

Kuigi liikumispuudega inimestele peaks olema tagatud ka tugiisikuteenus, ei ole näiteks Kukel õnnestunud leida endale sellist inimest, kes oleks nõus sellele ametipostile asuma, ning Grozdova sõnul ongi see levinud probleem.

Tartu ülikooli pressiesindaja Anneli Maaringu sõnul on neil puudega, sealhulgas ka liikumispuudega tudengeid, kes on endast teada andnud, kokku 11. “Selge on, et neid on rohkem, aga ühel või teisel põhjusel pole nad endast teatanud,” vastas Maaring.

“Enamikus uutes õppehoonetes ja äsjarenoveeritud ühiselamutes on olemad kaldteed, invatualetid ning -liftid liikumispuudega inimestele, küll aga on probleeme just vanade, ajalooliste õppehoonetega, kus vastavaid tingimusi on keeruline luua,” rääkis Maaring.

Pressiesindaja sõnul on sellest aastast koostöös Tartu ülikooli üliõpilasesinduse ja raamatukoguga kavas mitmed projektid, mis peaksid hõlbustama liikumispuudega inimestel kõrghariduse omandamist.

Tallinna tehnikaülikooli üliõpilaskülas on pressiesindaja Kersti Vähi sõnul kaheksa kohta liikumispuudega inimestele. Kui palju TTÜ-s praegu ratastoolis liikuvaid õppureid on, ei osanud ta aga vastata.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines