"Ma ei näe lõhet, mis oleks kestnud 20 aastat kunagiste Rahvarinde ja Eesti Kongressi liikmete vahel. Seda enam, et paljud Rahvarinde tegusad liikmed olid ka Eesti Kongressi saadikud," ütles Ratas Delfile.

Ratas meenutas, et enne Eesti Kongressi kokkukutsumist oli peaaegu kahe aasta vältel tegutsenud juba Rahvarinne, ühendades ja tegudele virgutades rahvahulki, nende eneseteadvust ja usku edendades. "Vaid üks viide - Balti kett," tõi Ratas näiteks.

On üldtuntud tõde, et mõlemal ühendusel oli üks eesmärk - vabadus. Ka ühe ja sama eesmärgi taotlemisel leitakse erinevaid teid ja rõhuasetusi, sõnas Ratas.

Taoline arvamuste erinevus ei tähenda Ratase arvates lõhet. "Pigem tähendab taoline seisukohtade mitmekesisus demokraatia rikkuse üht näitajat. Kui Eesti Kongressi üks juhte Mart Laar kutsus oma valitsusse 1992. aastal Rahvarinde prominendi Marju Lauristini, Andres Tarandi ja Jaan Leetsare, siis oli see kahtlemata tark tegu," sõnas Ratas, kes oli nii Rahvarinde kui Eesti Kongressi ridades.

Tema sõnul saab antud küsimuses objektiivse hinnangu anda aeg ja selles elavad uue põlvkonna ajaloolased, kes on vabad isiklikest ambitsioonidest ja erakondlikest huvidest.

Sellist küsimust ei ole üldse õige vastandada Rahvarinnet ja Eesti Kongressi, sest taasiseseisvumine saavutati eesti rahva ühise tegevuse tulemusena. "Nagu eespool mainisin oli Rahvarinne enne Eesti Kongressi kokkukutsumist juba suure osa iseseisvusmüürist ladunud. Kindlasti oli ka selles lõigus tõsine annus tulevase Eesti Kongressi liikmetelt."