„Eesti on demokraatlik õigusriik, kus on tagatud olulised väärtused nagu sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja isikuvabadused. Ma pean ajakirjandusvabadust tugeva demokraatia aluseks ja sellest kinnipidamist väga oluliseks," edastas peaminister Jüri Ratas.

Ta lisas, et demokraatliku riigi üks alustalasid on ka see, et kõigi inimeste häält oleks kuulda. "Ajakirjandus on nende häälte vahendamisel asendamatu."

Eesti on jätkuvalt üks vabama ajakirjandusmaastikuga riike maailmas. "Piirideta Reporterite tänavune meediavabaduse indeks on tunnustus Eesti ajakirjandusmaastiku tugevale tervisele ja ajakirjanike heale tööle. Eesti on viimastel aastatel kõikunud 11.-14. koha vahel, kuuludes koos Skandinaaviamaade, Saksamaa, Belgia, Iirimaa, Uus-Meremaa ja veel mõne riigiga kõige vabama ajakirjandusmaastikuga riikide hulka," rääkis ta.

Tänavu sai Eesti pressivabaduse nimekirjas 14. koha, kukkudes mulluselt positsioonilt kolm kohta. Üheks põhjuseks toodi EKRE pidevad rünnakud ajakirjanduse suunal, millesse pidi lõpuks president sekkuma. 2019. aastal oli eesti seega 11. kohal, 12. kohal 2018. ja 2017. kohal. Viimati nii madalal ehk 14. kohal oli Eesti enne tänavust 2016. aastal.

Ratas ei vastanud, kas ta tunneb vajadust pressivabaduse eest kuidagi seista ning mis on Eesti pressivabaduse kitsaskohad.

"Ma tunnustan Eesti ajakirjandust, mis on kõigi tunnuste järgi pühendunud, vaba ja vastutustundlik," märkis Ratas.

Helme juhtumi osas võttis sõna ka Meedialiit, kes taunis rahandusministri käitumist.