Ratas pakkus Mart Helmele Rail Balticu osas koalitsioonileppe ümber tegemist. EKRE esimees ei soovinud
Peaminister Jüri Ratas avaldas riigikogu infotunnis infokillu koalitsioonipartnerite vahelistest äsjastest aruteludest, mis näitavad, kui pingeliseks kiskus asi peale nädalavahetusel siseministrist EKRE esimehe poolt tehtud avaldust, et nende juhtimisel on Eestit Euroopaga ühendava raudtee ehitus seisma pandud.
Ratas teatas, et EKRE juhtide Rail Balticu vastase avalduste valguses tegi ta oma valitsuskaaslastele ettepaneku avada selles küsimuses koalitsioonilepe. Peaminister on teatavasti EKRE retoorikat Rail Balticu osas pareerinud just võimuleppele viidates, mille allkirjastamisega EKRE andis sõna, et Rail Balticuga minnakse edasi.
„Küsisin eile, kas EKRE esimehel on soovi muuta koalitsioonilepet. Ta ütles, et neil ei ole soovi muuta koalitsioonilepet. Järelikult Eesti valitsus töötab edasi selle nimel. Valitsus ei ole lõhki, valitsus läheb Rail Balticuga edasi, väga hästi edasi,“ rääkis Ratas riigikogus.
See on äärmiselt huvitav ülestunnistus peaministrilt, sest koalitsioonileppe lahtivõtmine on Eesti võimuliitude süsteemis eriti tundlik käik, mis sisuliselt tähendaks võimuliidu kokku panemisega alustamist, sest kui üks erakond nõuab ühe küsimuse avamist, siis tuleksid teised erakonnad oma uute nõudmistega.
Sisuliselt avaldas Ratas, et pakkus Mart Helmele koalitsiooni osas tuumanupu vajutamist.
Infotunni lõpuks küsiti Rail Balticu erimeelsuste kohta ka kohal olnud EKRE esindajalt ehk rahandusminister Martin Helmelt, kes Ratase sõnu kinnitas. Veelgi enam, Helme ütles otse ja keerutamata Rail Balticu teemal peatudes, et kehtib see, mis on koalitsioonileppes kirjas.
„Peaminister vastas põhjalikult sellele küsimusele, kas EKRE soovib koalitsioonilepet avada. Ei soovi. kõik teavad, et me ei ole Ril Balticut algusest saadik toetanud. Aga oleme kokku leppinud, nii on,“ viitas Martin Helme koalitsioonileppele.
Ja seletas selle järel, et Rail Balticu puhul küsimus, milline saab olema EL-i kaasrahastus järgmisel finantsperioodil. Rahandusminister viitas, et viimati ehk enne koroonakriisi teada olnud EL-i eelarveläbirääkimiste seisus, polnud kogu Rail Balticu kaasrahastuse olemasolu veel teada.
„Nüüd on küsimus, kas tuleb Euroopast kaasrahastus või ei tule kaasrahastus? Kui see pole 81 vaid 80 protsenti, mis siis saab? Küsimus ei ole selles. Teame, et puudujääk on täna 1,5 miljardit eurot, mis tähendab, et oleme väga kaugel sellest 80%-st ja siis on meie kaasrahastus nii suur, et ma ei pea seda võimalikuks,“ seletas Helme.
Kuid seejärel teatas ta, et Rail Balticu rahastuse tagamine EL-i eelarveläbirääkimistel pole otseselt rahandusministri ülesanne „EL-i eelarve läbirääkimisi ei pea rahandusminister vaid peaminister,“ lükkas ta palli Jüri Ratase väravasse.
Helme võttis EKRE seisukoha Rail Balticu osas kokku seega järgmiselt: „Ma räägin põhimõtteliselt küsimusest, kas kaasfinantseerimine tuleb või ei tule. Kui ei tule, siis pole meile see projekt jõukohane.“.
