Ratas kutsus Boris Johnsoni öösel sõnumeid vahetades Eestisse külla

 (125)
Jüri Ratas Ülemkogul
Jüri Ratas ÜlemkogulFoto: JULIEN WARNAND, EPA

Peaminister Jüri Ratas ütles, et EL-i ja Suurbritannia tulevikusuhte läbirääkimistel on Eesti üheks suurimaks huviks tingimused, mille järgi üliõpilased saaksid ka edaspidi sealsetes ülikoolides õppida.

Brüsselis kogunenud EL-i riigijuhid vaatasid nagu paljud teised Suurbritannia valimistulemuste selgumist. Peaminister Jüri Ratas ütles peale EL-i riigijuhtide kohtumise lõppu Delfile, et võttis juba öösel sõnumi teel valimised võitnud Boris Johnsoniga ühendust, et õnne soovida.

Muuhulgas aga kasutas Ratas enda sõnul kohe võimalust Johnsoni tuleval aastal Eestisse kutsuda. „Ma juba esitasin ka juba esialgse palve Boris Johnsonile tulla Eestisse. See toimus täna öösel, vahetasin temaga SMS-i ja ütlesin, et ta on alati oodatud oma sõdureid külastama,“ sõnas Ratas.

Öösel vastu reedet selgunud Briti valimistulemused tulid kohe ka jutuks riigijuhtide kohtumisel. Liidrid teatasid, et EL ootab nüüd Londonilt kiiret lahkumislepingu ratifitseerimist, et saaks minna tulevaste suhete läbirääkimiste juurde. Juhul, kui EL-iga kokku lepitu parlamendis heaks kiidetakse lahkub Suurbritannia EL-ist 31. jaanuaril 2020.

Seotud lood:

Peale seda jääb aga Suurbritannia ja EL-i tulevaste suhete paika panemiseks vaid 11 kuu pikkune üleminekuperiood. Läbirääkimised Suurbritanniaga tulevad seega väga pingelised, sest EL pole kunagi ühtegi kaubanduslepet või veel laiemat suhete süsteemi mõne teise riigiga nii kiiresti läbi rääkinud.

„Seda aega tuleb ära kasutada maksimaalselt tõsiselt. 11 kuud saavad olema pingelised, et tulevikusuhe läbi rääkida, aga ma usun, et mõlema poolel on hea tahtmine ja saavutatakse parimad kokkulepped,“ leidis Ratas.

„Suurbritannia peaks saama minu arvates väga eriliseks EL-i partneriks, lähedaseks liitlaseks ja selle nimel me ka kõik pingutame,“ lisas peaminister.

Kuid kohe valimistulemuste järel hakkasid erinevad EL-i riigid ka märku andma, et millised teemad ja valdkonnad on nende jaoks kriitilise tähendusega, mida läbirääkimistel peab ilmtingimata käsitlema ja soodsaid kokkuleppeid leidma.

Ratas ütles Delfile, et ka Eestil on oma valdkonnad, mis on tähtsad. Esimesena nimetas ta majandust, kuid teisena tõi ta välja haridusküsimused.

„Ma alustaksin Eesti kroonijuveelist ehk vaatame PISA tulemusi maailmas ja EL-is, siis Eesti näitas väga kõrgeid saavutusi. Eesti tudeng on olnud väga aktiivne Suurbritannias oma haridustee jätkamisel ja ma väga loodan, et ka siis tagasipöördumisel Eestisse,“ seletas Ratas küsimuse seotust Eestiga. „Seega tegelikult on [meie huvi] hästi konkreetne: kuidas ja mis tingimustel meie tudengid Suurbritannia ülikoolides saavad õppida?“

Lisaks rõhutas valitsusjuht mõistagi ka Eesti julgeolekuhuvisid. „Kolmas teema on meie jaoks julgeolekuteema. Suurbritannia on NATO raamriik, meie väga lähedane liitlane ja hea partner. Meie huvi on kindlasti, et Suurbritannia strateegiline lähedus Balti regioonis, Eestis kindlustuks ja muutuks ainult tugevamaks,“ sõnas Ratas.