"Tänan siiralt kõiki ametnikke, diplomaate ja poliitikuid, ning loomulikult vabariigi presidenti ja kõiki teisi, kes võtsid meie julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saamise kampaania oma südameasjaks ja seda suure pühendumusega tegid," ütles Ratas oma avalduses.

Ühtlasi tänas ta ka meie sõpru, kes Eestit toetasid ning sellega kinnitasid, et just Eesti on see partner, keda nad julgeolekunõukogus näha soovivad.

"Eesti on taas tõestanud, et on rahvusvahelise kogukonna aktiivne osaline, kes mõtleb kaasa, seisab oma väärtuste eest ja panustab selle nimel, et maailm oleks meile kõigile elamiseks parem koht," sõnas Ratas.

Ratas rõhutas, et Eesti kasuks tehtud otsusega kaasneb ka suur vastutus. "Ma kinnitan, et võtame seda usaldust tõsiselt ja oleme julgeolekunõukogu tasakaalukas ning tõhus liige. Nõukogu liikmena keskendume kindlasti enda jaoks tähtsaimatele teemadele: rahvusvaheline õigus, konfliktide ennetamine, kliima ja keskkonna küsimused julgeoleku kontekstis ja ÜRO julgeolekunõukogu tulevik. Loomulikult on meile alati oluline ka see, et väikeriikide hääl kostaks maailmas valjemini."

Eesti kandideeris mittealaliseks liikmeks paralleelselt Rumeeniaga ning osutus valituks teises voorus, kogudes 132 häält. Valituks osutumiseks oli vajalik 2/3 liikmete toetus. ÜRO-sse kuulub 193 riiki.

Eesti alustab tööd ÜRO julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022.