Ratas eelarve üleandmisel: 2019. aasta toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu
Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.
Ratas tõi välja, et 2019. aasta riigieelarve lähtub positiivsest majandustsüklist ja on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Ta ütles, et maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33–34 protsendi vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aastal 8,2 protsendi tasemelt järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuid ei jää sinna peatuma. Ratas lisas, et 2022. aastaks jõutakse vaid 5,4 protsendi tasemele.
Ratase sõnul toob 2019. aasta ettevõtetele ja inimestele maksurahu.
Peaminister ütles, et valitsus investeerib järgmise nelja aasta jooksul ligemale 118 miljonit eurot Eesti e-riigi infosüsteemide ja seadmete hooldamiseks, uuendamiseks ja edasiarendamiseks.
„Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse,“ ütles Ratas.
„Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu peame järgmisel aastal suurt rõhku just panema regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumajanduses põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme,“ tõi peaminister välja.
Peaminister ütles, et on otsustatud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsendi võrra. „Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkondasid,“ märkis Ratas.
„Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt 2,16 protsenti,“ ütles Ratas.
Peaministri sõnul kasvab keskmine vanaduspension uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.
„Erihoolekandeteenuste rahastamine suureneb 36,9 miljoni euroni, mille tulemusel on võimalik rahastada nii olemasolevaid teenuskohti kui luua uusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine tõuseb 12,7 miljoni euroni, et tagada nii kiirem abi saamine kui ka suurem maht,“ ütles peaminister. „Valitsus jätkab tervishoiureformi elluviimist ning kokku kasvab haigekassa eelarve lausa 180 miljonit eurot,“ märkis Ratas.
Peaminister ütles, et läbi riigieelarve suunatakse investeeringuteks 370 miljonit eurot. „Investeerime nii olulistesse transpordi ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse,“ tõi Ratas välja.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkeli (EVA) sõnul ei ole nende arvates valitsus nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengule kui prioriteedile siiski päris suure küsimärgi.
Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Kersti Sarapuu (KE) ütles, et 2019. aasta riigieelarve suurendab Eesti inimeste heaolu. Martin Helme (EKRE) hinnangul on tegemist valimiseelse populistliku eelarvega ning et seda eelarvet ei hakata täitma.
Jürgen Ligi (RE) sõnas, et nad ootavad sellelt eelarvelt siiski struktuurset ülejääki, mis oleks vähemalt sama suur kui eelmine miinus oli. Helir-Valdor Seederi (I) sõnul on tegemist Eesti riigile jõukohase ja vastutustundlikult koostatud eelarvega.
